3. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Vee keskmine temperatuur: tkesk = ta t ; °C tkesk= 100- 41,6 = 58,4 ºC Selle temperatuuri järgi leitakse veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,5645 kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = 984,4 kg/m3 2 Erisoojus c = 1,0035 kcal/kg°C Kinemaatiline viskoossus = 0,497 10-6 m2/s Prandtli kriteerium Pr = 3,125 4. Vee voolukiirus aparaadis Kui vesi voolaks 1 torus korraga, avalduks voolukiirus: G w(1) = ; m/s 3600 0,785 ds 2 w(1) = 18000 / 3600·984,4·0,025²·0,785 = 10,352 m/s Vee voolukiiruse alandamine: Ette valitud nk= 6 (torude arv käigus) w= 10,352/ 6 = 1,72 m/s 5. Aparaadi soojuskoormus Leitakse veele üleantav vajalik soojushulk: Q = G c (t2 - t1) ; kcal/h
ta - t 2 105 - 87 t= 43,2 °C Joonis 1. Boileri töö temperatuuride graafik 3. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Vee keskmine temperatuur: tkesk = ta t ; °C tkesk = 105 43,2= 61,8 °C tkesk = 61,8 °C Selle temperatuuri järgi leian veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,567 kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = 983,2 kg/m3 Erisoojus c = 1,004 kcal/kg°C Kinemaatiline viskoossus = 0,479 10-6 m2/s Prandtli kriteerium Pr = 3,00 4. Vee voolukiirus aparaadis Kui vesi voolaks 1 torus korraga, avalduks voolukiirus: G w(1) = ; m/s 3600 0,785 ds 2 G aparaadi tootlikkus; kg/h (lähteandmetes). ds toru siseläbimõõt; m (lähteandmetes, teisendada mm m). vee tihedus; kg/m3 (vt. punkt 3). 9500 9500 w(1) = = = 5,47 m/s
Joonis 1. Boileri töö temperatuuride graafik 1 3. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Vee keskmine temperatuur: tkesk = ta t ; °C Selle temperatuuri järgi leitakse veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur =......... kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = ......... kg/m3 Erisoojus c = ......... kcal/kg°C Kinemaatiline viskoossus = ...... 10-6 m2/s Prandtli kriteerium Pr = ......... 4. Vee voolukiirus aparaadis Kui vesi voolaks 1 torus korraga, avalduks voolukiirus: G w(1) = ; m/s 3600 0,785 ds 2 G aparaadi tootlikkus; kg/h (lähteandmetes). ds toru siseläbimõõt; m (lähteandmetes, teisendada mm m). vee tihedus; kg/m3 (vt. punkt 3). Sobivaim voolukiirus on vahemikus 1,52 m/s. Juhul kui voolukiirus tuleb
Nähtust saab seletada sellega, et kõvera toru suudmes muutub liikuva vedeliku kineetiline energia potentsiaalseks. Kõrguste vahest saab aga avaldada fluidumi kiirust: = 2 g h (3.45). Kuna osa fluidumi kineetilisest energiast läheb kaotsi hõõrdumise ja keeriste teke tõttu, valemisse lisatakse ka katseliselt määratav kiirustegur : = 2 g h , (3.46) kus 0< <1. Pitot-Prandtli toru (joonis 3.5) on sisuliselt Pitot toru täiustatud variant, kus ühe korpuse sise on ühendatud nn. dünaamiline toru, mis on suunatud vastu fluidumi voolu, ning mõõdab piesomeetrilise ja kiirussurve summat, ning staatiline toru, mis mõõdab ainult piesomeetersurvet. Mõõteriista ühendatakse diferentsiaalmanomeetriga, mille peal on saadav kõrguste vahe, mille abil leitakse eespool toodud skeemi järgi fluidumi kiirus. Joonis 3
Haprale materjalile on iseloomulik, et tõmbetugevus on oluliselt väiksem survetugevusest. b. Kõiki materjale, mis purunevad olulise moone tekkimise järel, haaratakse sitke materjali mõistega. Neist plastseteks loetakse materjali, millel purunemishetkeks moodustub märgatav jääkmoone. Nt madalsüsinikteras, vask, alumiinium. Plastse materjali käitumise lähendamisel on levinud 2 mudelit. Ideaalselt elastoplastse materjali mudel, Prandtli keha, kirjeldab madalsüsinikteraste omadusi. Materjal käitub väikeste pingete korral nii tõmbel kui ka survel Hooke’i kehana. Kui aga edasisel deformeerumisel pinge tõuseb voolepiirini, siis materjal muutub plastseks ja muutub ja hakkab käituma Saint-Venanti kehana, mille moone kasvab pidurdamatult ja pöördumatult. Kui pinge langeb, muutub materjal elastseks ja omandab Hooke’i keha omadused. Pinge vähenemisel elastne moone vähehaaval kaob
Joonis 1. Boileri töö temperatuuride graafik 2. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Arvutati vee keskmine temperatuur: tkesk = ta – t ; C tkesk = 100 – 41,94 = 58,06oc Selle temperatuuri järgi leiti veetabelist (Lisa 2) järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,565 kcal/mCh Tihedus (erikaal) = 984,4 kg/m3 Erisoojus c = 1,004 kcal/kgC Kinemaatiline viskoossus = 0,462 10-6 m2/s Prandtli kriteerium Pr = 3,12 3. Vee voolukiirus aparaadis Kui vesi voolaks 1 torus korraga, avalduks voolukiirus: G w(1) ; m/s 3600 0,785 ds 2 G – aparaadi tootlikkus; kg/h (lähteandmetes). ds – toru siseläbimõõt; m (lähteandmetes, teisendada mm m). – vee tihedus; kg/m3 (vt. Punkt 3). Arvutati voolukiirus, kui vesi oleks voolanud ainult ühes torus. G = 18000 kg/h ds = 25 mm = 0,025 m
all) toimuvast protsessist. Alarõhul vaakumaparaat ja ülerõhul homogenisaator. 10. Leida igale parameetrile või aine omadusele vastav ühik. Temperatuur t - °C soojusjuhtivustegur - kcal/m°Ch rõhk p bar erisoojus c - kcal/kg°C kinemaatiline viskoossus - m2/s kuivainesisaldus a - % tihedus - kg/m3 Prandtli kriteerium Pr - ühik puudub 3 erimaht v - m /kg aurustumissoojus r ühik puudub 11. Nimeta vähemalt 2 tegurit (koos selgitusega), mis mõjutavad vedela toote viskoossust. Temperatuur temp. tõustes viskoossus väheneb Kuivaine mida rohkem on tootes kuivainet seda viskoossem ta on 12. Esitada üks näide tiheduse praktilisest kasutamisest ning 1 näide tiheduste erinevuse
Põhilahendist erinevaid tingimusi võetakse arvesse katseliselt määratud jõuks T (jon 5.1). N = P cos ja T = P sin . Osakest hoiab paigal 2.5.3 Anisotroopsuse mõju Fundamentaalse lahendi pingete ja parandusteguritega. hõõrdejõud T' = N tan, mis peab tasakaalu korral võrduma piki nõlva paigutiste määramiseks anisotroopse pinnase puhul selle koormamisel 4.3.1 Prandtli lahend nidusa pinnase jaoks Pinnase plastse mõjuva nihutava jõuga T. Seega P sin = P cos tan, millest tan = koondatud jõuga on andnud Barden. Vaadeldud on juhust, kui pinnase piirseisundi määramiseks peab koos lahendama tasakaalu tingimused ja tan ja =. Seega tasakaalus oleva nõlva kaldenurk peab võrduma omadused on erinevad vertikaal- ja horisontaalsuunas. Valemite tugevustingimuse
Käesoleval ajal matemaatiliselt range ja kõiki tingimusi rahuldav lahendus puudub. Olemasolevates lahendites on kasutatud mitmesuguseid lihtsustavaid eeldusi, mis annavad teataval määral erinevaid tulemusi. Lahendused käsitlevad tasapinnalist olukorda ja vertikaalset tsentriliselt mõjuvat koormust. Põhilahendist erinevaid tingimusi võetakse arvesse katseliselt määratud parandusteguritega. 8.3.1 Prandtli lahend nidusa pinnase jaoks Pinnase plastse piirseisundi määramiseks peab koos lahendama tasakaalu tingimused y yz z yz + =0 + = ( 8.9)
ühtlases pinnases väljub lihkejoon nõlva jalamil või sellele lähedal. Kui nõlva all asub väiksema tugevusega kiht, läbib lihkejoon tavaliselt kogu sellise kihi ja puudutab sügavamal asuva tugevama kihi pealispinda. Praktilistes arvutustes kasutatakse tänapäeval arvutusprogramme, mis võimaldavad leida ohtlikema lihketsentri ja lihkejoone raadiuse automaatselt. Ringsilindri kasutamine piirseisundi arvutamisel: Terzaghi lahend Lähtudes Prandtli lahendist andis Terzaghi valemid kandevõime arvutamiseks pinnase omakaalu arvestades. Eelduseks oli, et vundamendi all tekib koos vundamendiga liikuv kiil, mille kaldenurk horisontaalist on 45°+/2 asemel . Üldkasutatav ka teiste meetodite puhul: pu=0,5BN+qNq+cNc. Esimene liige selles valemis arvestab pinnase mahukaalu mõju talla laiuse kaudu, teine talla sügavusel mõjuvat omakaalupinget vundamendi süvise kaudu ja kolmas nidususe mõju. Kandevõime tegurid Nq ja Nc on leitavad
annaabi.ee 
