Parlamentalism Kellele: Nimi: Põhimõtteliselt on pralament see mis langetab suuri otsuseid, valib presidendi ja peavad nõu riigi probleemidest. Parlamendi president, juhatus, esimeeste konverents President, kes valitakse kaheks ja pooleks aastaks, esindab parlamenti ametlikel üritustel ja rahvusvahelistes suhetes, juhatab täiskogu istungeid ning juhatuse ja eesistujate konverentsi koosolekuid. Lisaks on tema ülesanne jälgida, et peetaks kinni Euroopa Parlamendi kodukorrast, ning tagada kogu institutsiooni ja selle organite korralik toimimine.
Vabad valimesed tähendavad seda, et valimistel osalemine on vabatahtlik ja vabatahtlik on ka valiku tegemine. Üldised valimised viitavad rahva kõigi liikmete osalusõigusele. Otsesed valimised tähendavad seda, et valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud hääletuse tulemusena. Valimise don salajased, seetõttu, et tagada vaba valiku võimaldamine. Ühetaolised valimised tähendavad seda, et igal valijal on üks hääl ning, et nendel häältel peab olema võrdne kaal. Ükski pralament ei saa töötada ilma funktsioneerivate parteideta. Erakond on mittetulunduslik ühing, isikute vabatahtlik ühendus. 8) riigivõimu seaduslik teostamine ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Mis pole keelatud on lubatud, mis on seadusega keelatud, on keelatud. 9) Kõik olemasolevad seadused,määrused jm õigustloovad aktid moodustavad hierarhia. Kahe akti vastuoli korral peaks kohaldamisele kuuluma kõrgemalseisev akt.
reparatsioone ei pea maksma. Saksamaa arvutas lõpuks, et maksis kokku 53 miljardit, Antant 20 miljardit. Vahe tuli kaupade erinevast hindamisest. Pariisi rahukonverentsil otsustati, et tuleb luua rahvusvaheline organisatsioon, mis vahendaks riikidevahelisi konflikte ja ei lubaks neil sõjaks kasvada. Selleks loodi Rahvasteliit, mille olulisim eestvedaja oli USA president Wilson. USA aga ei olnud kunagi Ravhasteliidu liige, sest USA pralament Kongress keelas ratifitseerimast Versailles' rahulepingut, mille üheks punktiks oli organisatsiooni loomine. Keelduti, sest peeti osa tingimusi liiga radikaalseks. Seega ei saanud neist Rahvasteliidu liiget. Rahvasteliidust jäi esialgu täiesti kõrvale nt Nõukogude Venemaa, liidust lahkus nt natsi-Saksamaa. Pigem kujunes sellest organisatsioon, kus oli tegemist ühe osa Euroopa riikide liiduga. Kõik sinna üheaegselt ei kuulunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis Sveitsis
1988. a aprill- loominguliste liitude preemum. Suvel algas laulev revolutsioon(protestiliikumine fosforiidikaevanduste rajamise osas), mis tipnes 11.sept üritusega “Eestimaa laul”. Rahvaüritustel hakati kasutama sini-must-valget lippu. Avalikult loodi Eesti Muinsuskaitse Selts- EMS. 16. nov. 1988.a võttis ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. (Iseseisvusdeklaratsioon). Hakati looma Eesti komiteesid ning ette valmistama Eesti kongressi, mis pidi olema Eesti rahva tõeline pralament(ja taastame Eesti kontinuiteedi alusel). 1988. a tekkis ka Interrinne. 1989.a Eesti komitee kuulutas välja Eesti kongressi. Kongressi tööd juhtis Tunne Kelam. 23. aug toimus Balti kett, millega tähistati MRP 50ndat aastapäeva. 1990. märtsis kuulutas end Iseseisvaks Leedu. Eesti võtab vastu rida seadusi, mis koondatud kõik pealkirja alla “Ettevalmistused Eesti iseseisvumiseks”. 1991. a 13. jaanuaril toimub relvastatud konflikt Vilniuses. 21. jaanuaril samasugune
Täidesaatev võim realiseerib seadusandliku võimu poolt ette antud normi. Täidesaatva võimu kabinet koosneb peaministrist ja ministritest. Peaministri kandidaat esitab parlamendile programmilise kõne, mis on arenguprogramm tema võimuloleku ajast. Täidesaatev ega seadusandlik võim ei saa paika panna kohtuvõimu, kuna kohtunik valitakse presidendi poolt. Parlament ja täidesaatev võim on EV-s tihedalt seotud. Täidesaatev võim sünnib parlamendi kaudu. Pralament valib presidendi. Normide elluviimiseks on täidesaatval võimul ministeeriumid. Ta korraldab määruste kaudu täidesaatva süsteemi, korraldab õigusaktide tutvustamise, rakendab mehhanismid (politsei ja vanglasüsteem, inspektsioonid). 34. Põhiseaduse mõiste: Põhiseadus ehk konstitutsioon on riigi põhikorda sätestav seadusandlusakt, mis määrab üksikisiku ja riigivõimu põhised suhted õigused, vabastused ja kohustused, rahva osa riigivõimu lähtena, riigikorralduse põhialuse,
Võimule tulid rahvuslased. Presidendiks sai Smetona, peaministriks Voldemaras. Seim saaseti laiali 1927. Kehtestati tsensuur. Võeti vastu uus põhiseadus, mis suurendas presidendi võimu. 1929 Voldemaras ja Smetona läksid tülli. 1934 Voldemaras üritas sõjaväe abil võimule tulla, kuid see ebaõnnestus ja ta saadeti sunnitööle. 1930ndate teine pool - teravnes Klaipeda küsimus Saksa-Leedu suhetes. Hitler nõudis endale Klaipedat ja võttis selle väe-võimuga 1938. 2.16.3 SOOME Soome pralament, Eduskund, kuulutas Soome iseseisvaks 06.12.1917, kui Soome lõi lahku Nõukogude Venemaast, kohe peale oktoobri revolutsiooni. Seni ajani oli Soome NV koosseisus olnud autonoomse riigina. Venemaa koosseisu kuulus Soome 1809. aastast - Tilsiti rahu. 31.12.1917 - Nõukogude Venemaa tunnustas Soome iseseisvust. 1918 - sisult kommunistlik Soome Sotsiaal-demokraatlik partei üritas võimu haarata. Jaanuar 1918 - Helsingis moodustati rahvavolinike nõukogu. See oli sisuliselt Nõukogude valitsus.
annaabi.ee 
