pea olid need,kes muutusele vastu seidid,pigem eramd kui reegel. Meikimine(kosmeetika) Meikimise järkjärguline aktsepteerimine ühiskonna poolt katkes sõja-aastatel.Sõjaeelne seltskond oli kaasa läinud teatraalse stiiliga, mida esindas Poiret,kes nadu Chanelgi oli huvitatud oma parfüümide ja kosmeetika turustamisest,kuid aastatel 1914-1918 valitses meeleolu,mis sisendas soovi annetada isamaa hüvanguks ning loobuda kosmeetika kasutamisest praktilisemate vajaduste kasuks.Tagasihoidlikult tarvitatult oli pisut ruuzi lubatud, ja sellega asi piirduski.Hiljemtuli meik jälle kasutusele. Hiljem kujunes välja plastilikekirurgia.Plastikakirurgid kuulutasid, et korrigeerivad kondist kaela,inetut nina,kõrvu või huuli,ebatervet näonahka lõtvunud põski,isegi problemaatilisi kulmukortse,kõike ,,ilma sees olemata". Esimese maailmasõja ajal,kesk koletuid tapatalguid,tehti kosmeetilise ja plastilise kirurgia vallas suuri
obscurat, mis ei erinenud kuigi palju Johann Zahni 16. sajandil kavandatud mudelist. Tavalisest camera obscurast erinesid esimesed kaamerad selle poolest, et üks karbi pool pandi teise poole sees edasi-tagasi liikuma nii, et kaugust ühes pooles asuva objektiivi ja teisel poolel oleva fotoplaadi vahel sai muuta. See võimaldas kujutist teravustada. Taolised kaamerad olid levinud 1850-ndatel ja 1860-ndatel aastatel, seega ka pärast praktilisemate fototehnikate leiutamist ja neid kasutati isegi veel kuivplaatidega. Vahetust vajas vaid kassett, mis muutus vastavalt fotoplaadi arengule. Lisaks tavalistele kahest teineteise suhtes liikuvast puitosast koosnevatele kaameratele ehitati neid ka päris mitmest kastist koosnevatena. (http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu) TLÜ Haapsalu Kolledz 3 Johanna Reilson Referaat
obscurat, mis ei erinenud kuigi palju Johann Zahni 16. sajandil kavandatud mudelist. Tavalisest camera obscurast erinesid esimesed kaamerad selle poolest, et üks karbi pool pandi teise poole sees edasi-tagasi liikuma nii, et kaugust ühes pooles asuva objektiivi ja teisel poolel oleva fotoplaadi vahel sai muuta. See võimaldas kujutist teravustada. Taolised kaamerad olid levinud 1850-ndatel ja 1860-ndatel aastatel, seega ka pärast praktilisemate fototehnikate leiutamist ja neid kasutati isegi veel kuivplaatidega. Vahetust vajas vaid kassett, mis muutus vastavalt fotoplaadi arengule. Lisaks tavalistele kahest teineteise suhtes liikuvast puitosast koosnevatele kaameratele ehitati neid ka päris mitmest kastist koosnevatena. 1851- lahendati kahest kastist koosneva kaamera probleemid: aparaat küllaltki raske ja kohmakas, teravustamisvahemik oli aga mõnevõrra piiratud. USA- puitosasid ühedas loots
Samas kuna tehastes toodetud kingad olid odavad said vaesemad endale lubada rohkem kui ühte paari. 17 4.2 Esimene maailmasõda Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.centuryinshoes.com/decades/1910/1910.html Sõja ajal käsid naised sõdivate meeste asemel tööl ja seega oli neil vajadus praktilisemate jalanõude järgi. Tagasi moodi tulid paeltega saapad ning meeste ja naiste jalanõud nägid sarnased välja. Materjalidena kasutati nahka, mida sobitati värvitud kanvaa või gabardiiniga, et luua kahetoonilisi jalanõusid. Mõningaid nahku pöörati ümber, et saada seemisnahka. Nii päevaseid kui ka õhtuseid madalaid paeltega kingi hakati kaunistama eemaldavate kindapannaldega, mida valmistati terasest või hõbefiligraanist ja nad olid sädelevad.
3. ava lugejale oma uurimismetoodika; 4. kui esitad oma seisukohti, kasuta minavormi ning võta autorivastutus; 5. kui midagi ebaõnnestus, siis arutle ausalt, miks see juhtus. Kuigi eespool kirjutatu võib tunduda tarbetu teoretiseerimisena, on see siiski vajalik, et kanda edasi teadusliku uurimise häid tavasid ning anda praktilisele uurimistegevusele sügavamat tähendust. Edasi läheme aga tõepoolest praktilisemate küsimuste juurde, nagu uurimisprobleemi seadmine ja uurimise kavandamine. Kuidas uurimistööd alustada? Uurimistöö alustamiseks on vaja enne teada valdkonda, mida tahetakse uurida. Tuntud Eesti filosoof Lembit Valt on öelnud, et teadus tekib teadmise ja mitteteadmise piirimail. See tähendab, et ainult olemasoleva teadmise baasilt saab seada uurimisprobleemi ja küsimused, millele hakatakse vastuseid otsima. Praktilisest seisukohast tähendab see, et