Raamatukõne 1.Autor: Astrid Lindgren, Teos: ,,Madlike ja jaanikingu põnn", Ilmumisaasta: 2003. 2.Lühidalt huvitavat autorist: Astrid Lindgren sündis taluniku tütrena Smalandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps ja kõige vanem tütar. Perekonda ja lapsepõlveseiklusi kajastab tema autobiograafia "Silmapiirilt kadunud maa". Pärast kooli lõpetamist oli ta 16-aastaselt praktikandiks ajalehe Vimmerby Tidningen juures. 19-aastaselt siirdus ta Stokcholmi , et õppida sekretäriks. Aastal 1926 sündis tal poeg Lars, kes oma esimesed eluaastat elas kasuvanemate juures Kopenhaagenis. Aastal 1924 abiellus ta Sture Lindgreniga ning võttis poja enda kasvatada. Aastal 1934 sündis perre tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele nime Pipi Pikksukk pani tütar. 3
mälestusauhind. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, küündides 5 miljoni Rootsi kroonini. Elukäik: Astrid Lindgren sündis taluniku Samuel August Ericssoni (18751969) ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena Smålandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps ja kõige vanem tütar. Perekonda ja lapsepõlveseiklusi kajastab tema autobiograafia "Silmapiirilt kadunud maa". Pärast kooli lõpetamist 1924.aastal oli ta veidike aega praktikandiks ajalehe Vimmerby Tidningen juures. Seal töötades jäi ta 18-aastaselt ja vallalisene rasedaks ning keeldudes lapse isaga, ajalehe peatoimetajaga, abiellumast siirdus ta 19-aastaselt Stockholmi, et õppida sekretäriks. 4. detsembril 1926. aastal sündis tal poeg Lars, kes oma esimesed eluaastat elas kasuvanemate juures Kopenhaagenis. 1928. aastal asus ta sekretärina tööle "Kuninglikus Autuklubis" ("Motormännens
otsekohe tormilise vastukaja. Põhjuseks sellele võis olla, et tollane lugeja, nagu sageli tänagi, ei osanud võtta kirjandusteost fiktsioonina ja otsis sellest eluloolist tagapõhja, mis teosel tõepoolest ei puudunud, uskus ära arvavat prototüüpe, aset leidnud sündmusi ja tegevuspaiku. Romaan põhineb elamustel, mis said Goethele osaks Wtzlaris, kuhu ta 1772. aastal oli läinud isa nõuandel riigikohtu praktikandiks. Ühel ballil kohtas Goethe Saksa Ordu ametimehe tütart Charlotte Buffi, kes oli kihlatud kohtusekretäri Christian Kestneriga. Kõik kolm sõbrunesid. Sedalaadi sõprust tunti tolle aja romaanikirjanduses hästi, ja teati selle riske: harva püsis see puhta sõpruse ja platoonilise kiindumuse taktitundelisis piires. Goethe, tajudes nähtavasti nende piiride lähedust, lahkus Wetzlarist hüvasti jätmata. Wetzlariga on ,,Werther" seotud veel teiselgi kombel
aastat tagasi, mil olin Tallinna vanalinnapäevadel lasteala korraldusmeeskonnas. Minu sobivust alale tõestab just see, et kõige kiuste olen 8 aastat hiljem endiselt alal edukalt aktiivne. Tõsi, ma ei suuda ennast noorsootööga edukalt majandada, sellepärast otsustasingi gõmnaasiumi minna kutsekooli, kus omandasin ka maastihuarhitektuuri eriala, peale mida asusin elama Soome, kus sel alal hakkasin ettevõtjaks. Lisaks sellele olin ka vabatahtlikult praktikandiks Porvoo linnas noorsootöö spetsialistil. Töötasime noortega, kes on ühiskonnast kõrvale jäänud, Soomes on see probleem suur, ning sama probleemi tärkamist olen märganud ka Eestis. Peale poolteist aastat naaberriigis sain teate, et olen vastuvõetud Tallinna Pedagoogilisse Seminari. Peale head uudist vähendasin enda töökoormust aiakujundajana minimaalseks ja kolisin kallile kodumaale, kus hakkasin kooli kõrvalt kohe taas ka noorsootööga tegelema.
Samuel August Ericsson Hanna Ericsson Astrid Lindgren sündis taluniku Samuel August Ericssoni (1875 1969) ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena Smalandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps ja kõige vanem tütar. Perekonda ja lapsepõlveseiklusi kajastab tema autobiograafia "Silmapiirilt kadunud maa". 2. Pärast kooli lõpetamist 1924.aastal oli ta veidike aega praktikandiks ajalehe Vimmerby Tidningen juures. Seal töötades jäi ta 18-aastaselt ja vallalisene rasedaks ning keeldudes lapse isaga, ajalehe peatoimetajaga, abiellumast siirdus ta 19-aastaselt Stockholmi, et õppida sekretäriks. 4. detsembril 1926. aastal sündis tal poeg Lars, kes oma esimesed eluaastat elas kasuvanemate juures Kopenhaagenis. 1928. aastal asus ta sekretärina tööle "Kuninglikus Autuklubis" ("Motormännens Riksförbund"), kus tutvus oma tulevase abikaasa
nii suurepärase kunstniku. Töö materjali leidsin erinevatest kunstiraamatutest ning internetist. 3 1. BIOGRAAFIA 1.1 NOORUS JA HARIDUS Andrea Mantegna [ loe: an'drea man'tenja] sündis 1431. aastal Isola di Carturos, Padua lähedal Veneetsia Vabariigis. Tema isa töötas puusepana ning Mantegna oli pere teine poeg. Kui Mantegna sai üksteist läks ta Francesco Squarcione praktikandiks, kes oli Padua maalikunstnik. Squarcione'l , kelle esialgne kutsumus oli õmblemine, tundus olevat märkimisväärne entusiasm antiikkunsti vastu. Nagu tema kuulus kaasmaalane Petrarca, oli ka Squarcione Antiik Rooma fanaatik : ta reisis Itaaliasse ja võimalik, et ka Kreekasse. Kuuldavasti oli Mantegna Squarcione lemmikõpikane. Ta õpetas talle ladina keelt ja fragmente Rooma skulptuurist. Vaatamata Squarcione kooli heale mainele ning Mantegna
kohaselt oli tema lapsepõlv väga õnnelik, seda täitis mäng ja seiklused, mille vahel tuli teha ka talutöid ja Lindgren on alati nimetanud oma õnnelikku lapsepõlve inspiratsiooniallikaks. ''Ma arvan, et meie lapsepõlve tegi nõnda õnnelikuks see,'' ütles Astrid Lindgren, ''et meie elu oli piisavalt vaba ja turvaline''(Strömstedt 2000:17). Koolis oli Astrid hea kirjutamises ja ta armastas lugeda. 1924. aastal lõpetas ta kooli ning läks ajalehe Vimmerby Tidningen praktikandiks. Alguses kirjutas ta ajalehele arvustusi ja kuulutusi, hiljem ka artikleid. Ta jäi vallalisena lapseootele ning keeldudes abielluda lapse isaga, ajalehe peatoimetajaga läks ta elama Stockholmi, et õppida sekretäriks. 1926. aastal sündis tal poeg Lars, kes elas oma esimesed eluaastad kasuvanematega Kopenhaagenis. Astrid töötas sekretärina Kuninglikus Autoklubis, kus ta kohtas oma tulevast abikaasat Sture Lindgreni, kes töötas seal büroojuhatajana
probleem neil selgeks teha kust ja millise kauba ta peab peale laadima. Häbisse küll ei jäänud, sest paarimees aitas alati välja. 3. Eneseanalüüs (hinnang toimetulekule, uutele kogemustele) 9 Esimestel praktikanädalatel tundus, et koolis õpitud erialased teadmised on ununenud. Aja möödudes teadmised meenusid erialajuhendajate abiga ning mind hinnati väga heaks praktikandiks, abijuhendaja lausus, et pole viimas 5 aasta jooksul nii heade teadmistega praktikanti näinud. Kogemused olid esmaste laotoimingute tegemisel lausa ,,roostes,, terminalitööliste juhendamisel, muutusid tegevused julgustavalt ruttu ning anti isegi nõu kuidas antud töökorraldust saaks kiiremin sooritada. Nt: saatelehtede kiireim vormistamine. Praktika lõpuks õppisin selgeks ka virnastajaga sõitmise- ei ole sellega sõitmine nii raske midagi
kõiki kliendi vajadusi. Samuti sai praktikant ettekujutuse sellest, kuidas reaalselt toimub klienditeekonna kaardistamine ja mingi konkreetse sihtkoha (Alatskivi loss) jaoks esmane veebilehe koostamine (enne vastavate oskustega inimeste kätte minekut). Ehk vajamineva informatsiooni kogumine ning ideede kirjapanek sellest, milline peaks veebileht välja nägema. Praktikant sai aimu, mida tähendab ekskursiooni läbiviimine, olles ise kaassõitjaks-praktikandiks. Külastatud konverentsidelt sai väga palju uut ja huvitavat ning tulevikuks tarvilikku informatsiooni. Lisaks kõigele õpitule ning kogetule sai praktikant juurde väga palju kogemusi, mida tulevikus turismivaldkonnas töötades kindlasti saab rakendada. Oma praktikakohaga ning sealsete inimestega jäi praktikant igati rahule. Enne praktikale asumist teadis praktikant küll South-Estonia DMC ettevõttest ning tema
annaabi.ee 
