(1997), Rahvusvaheline koostöö kaugkoolituses. Infofoorum, 3, 6 lk. URL http://www.tpu.ee/~i-foorum/inst.htm. ISSN 1406-2001 (20.11.2008) (näide) URL = uniform ressource location Paraku peab viitama ka ajale, mil konkreetset inforessurssi on kasutatud! · Autor(id). Aasta. Pealkiri: pealkirja täiendandmed. In: kogumiku pealkiri, leheküljed. Ilmumiskoht: kirjastus. ISBN. Kuurme, T. (2000). Õppimine kui loomus: õppimine diskursiivse praktikana üliõpilaste vaateviisis. In: Kõnelev ja kõneldav inimene: Eesti erinevate eluvaldkondade diskursus, 18..... Natuke vajalikke termineid: · ISBN rahvusvah raamatu standardnr; 10-koh nrkood, mis sisaldab kontrollnr-t ja millele eelneb suurtähtlüh ISBN. Identifitseerib ainuliselt teose ühe trüki, mille on välja andnud üks teatud kirjastaja. ISBNi annab rahvuslik ISBNi agentuur ja see nr põhineb rahvusvah standardil EVS-ISO 2108
Õppimine on seesmine protsess, mis on inimese jaoks hädavajalik nii nagu kasvatuski. Õppimist võib määratleda kui teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses. ( Hirsjärvi ja Huttunen, 2005, 43) Meie arvates on õppimine kõigile inimestele vajalik, kuna elus edasi jõudmiseks on vaja teadmisi. Inimene hakkab õppima juba sündides, kuna kõik ümberringi on uus ja võõras. Teoreetilised teadmised saame koolist, mida hakkame kasutama elus praktikana. Samuti teame müüti, et inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina. Meie arvates tähendab see seda, et uute teadmiste omandamine ei lõppe kunagi. Erinevad inimesed ja olukorrad meie ümber jagavad meile uusi teadmis. Õppimise alla kuuluvad erinevad võimed ja oskused, mida inimesed omavad. Paljudel inimestel on erilised võimed, mille poolest nad teistest erinevad. Toome välja mõned inimeste omadused:
tähendusi kirjakeele tingimustel. 9. Õppimise institutsionaliseerumine ja suhe sõnumisse Formaalharidusel kui kommunikatiivsel praktikal on kas nägu: õnnestunud ja ebaõnnestunud interaktsioon, teadmistest arusaamine ja mittemõistmine, õpilaste edasiminek ja tagasiminek toimub samade kommunikatiivsete tegevuste käigus. Formaalharidust võib formuleerida situatiivse kommunikatiivse praktikana, mis areneb pikkade ja tugevate traditsioonidega etableeritud tegevussüsteemi raames. Niisuguse lähtepunkti korral on formaalhariduse kommunikatiivsed mudelid mitmes mõttes eripärased. Kooli roll kognitiivses sotsialiseerumises on suures osas õpilaste ettevalmistamine tekstipõhiste tegelikkuste käsitamiseks. Kooli ja koolituse institutsionaalses olemuses peituvad kommunikatiivsed mudelid on seega spetsiifilised
Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh avaliku võimu ülesannete üleandmine, võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on halduslepingute sõlmimine käibel ainsa või põhilise praktikana ehitustegevuses, jäätmemajanduses või parkimisjärelevalvel. Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted (võlaõiguslik leping (müügileping), asjaõiguslik leping (kinnisomandi üleandmine), perekonnaõiguslik leping (abieluvaraleping), äriühingu asutamisleping; Tasuline leping – eesmärk vahetada teatud varalisi väärtusi (laenuleping (VÕS § 396), üürileping (VÕS § 271));
ilmselt preestrinnat avalikult ja kogu rahvas vaatas. Viib läbi selliseid rituaal, mis siis peaksid hoidma loodust toimimas. Kuninga juures veel üks omadus ehk ta peab olema surematu, perfektne. See põhjustras probleeme, kuna inimesel siiski omadus vananeda. Mitmetes kultuurides tekkis komme, et kuningas tuleb tappa sel ajal kui ta pole veel vana. Nt sunniti võtma mürki. Frazer uskus, et see on olnud kindel tava ja need vähesed näited, mis teada vaid kinnitavad seda. Praktikana sellist kommet aga enam pole(vähemalt pole leitud rahvast kes seda praktiseeriks) aga see jätnud jälgi mütoloogiasse nt kangelane kukutab eelkäija võimult ja abiellub tema naisega ja saab valitsejaks. Ehk see siis rituaalne tapmine jne. Jõudis järeldusele, et ka Kristus surev jumal ja see üks modifikatsioone. Frazer suht intellektuaalne ja usk tema arvates naiivne. Kuid mitte pahatahtlik. 20 saj esimestel kümnetel oli ta väga populaarne
annaabi.ee 
