Ja tagasitulek ei ole enam vihkamine. Koerus 8.aprill 1990 Tuulte teedel Kihutavad, kihutavad hullund tuulte ratsud, lakad, sabad vuhisevad, sõõrmeis tormi naeru. Valjad võikalt kõlisevad, vastu taevaseina kapjadest lööb jäisi naelu - surma, karjeid, leina. Inimene jõuetu, sa püsti käia katsud rajal - idatuulte, läänetuulte iilest uhut. Ümberringi kohiseb ja praksub, ulub võikalt. Tuultest siia-sinna puhut, kanarbikus põikad. 10 Tinavalge kuu, su puuslik, järel samme hiilib, ja ta nõuab, ohvriks nõuab osa sinu verest. Higiniiske käega haarab keegi rõivaist - karjud! Haarajaga ühest perest - need su oma varjud. Lähed kadakate vahel vinges tuuleiilis püsti päi, sa ehkki vindund oled mitmes leinas. Esiisad aastasadu, meie vastsel ajal
Puidu kütteväärtuse arvutamisel massi järgi on puuliikide vaheline erinevus vaevalt märgatav. Mahu e ruumala järgi arvestades on raskemad puiduliigid puitainerikkamad ja seega suurema kütteväärtusega (reastus alates suurem kütteväärtusega liigist: pöök, kask, tamm, mänd, lehis, kuusk). Puidu niiskuse suurenemisel kütteväärtus alaneb, sest puidu põlemisel osa soojust kulutatakse puidus esineva vee aurustamiseks. Kuid miks teinekord kuiv puit põledes praksub? Põhjus on selles, et temperatuuri tõustes rakkudes vee asemel olev õhk paisub ja purustab praksudes rakukestad. Kõige enam praksub põledes lehise puit, järgnevad nulg ja kuusk, seepärast neid ka mitte kasutada lahtistes kaminates. Sageli võib juhtuda saepurukuhja isesüttimist e vajalik jahutusõhu juurdepääs pole küllaldane ning kuhjas olev materjal imeb endasse õhust niiskust, mille kaudu vabaneb soojus- temperatuuri saavutades materjal süttib. Puidu akustiline omadus
tihedamate (raskemate) puuliikide puit on puitainerikkam ja seega suurema kütteväärtusega. Suhtelise kütteväärtuse alusel, milles määravaks on puidu tihedus, kujuneks puidu küttevõime puuliigiti järgnevaks: valgepöök, tamm, saar, pöök, vaher, kask, lepp, mänd, haab, kuusk, pärn, pappel. Puidu põlemisel 260.. .275°C juures eraldub juba nii palju soojust. Kuid miks teinekord kuiv puit põledes praksub? Põhjus on selles, et temperatuuri tõustes rakkudes vee asemel olev õhk paisub ja purustab praksudes rakukestad. Kõige enam praksub põledes lehise puit, järgnevad nulg ja kuusk, seepärast neid ka mitte kasutada lahtistes kaminates. Puidu akustilisi omadusi Nende omaduste all mõistame peamiselt helijuhtivust ja resonantsivõimet (akustika on õpetus helist ja selle tekkimisest). Helilained levivad õhus kiirusega 340 m/sek, tahkemates ainetes levib heli kiiremini
naised kuupaistel vihtlevad, seda sündmust on Pärtel ja Leemet juba tükk aega tahtnud näha, et mis selle saladuseloori all peitub. Õhtul nagu kokkulepitud saavad Pärtel ja Leemet naiste salajases kuupaistelises vihtlus paigas kokku hiilides oma emade õdede järgi sinna. Seal hoitakse ülimalt madalat profiili, et paljas naised kes puuotstes end vihtelvad kuupaistel neid ei märkaks. Kuid ükskõik kui vaiksed nad ei oleks siiski kuskil praksub kuivand oksake. Salme tuleb alla uurima, kesse luusib ja siis kõigi imestuseks paljastab end karu kes Salmet kiitma ja kummardama hakkab. Salme ema küsmiuste peale Salme hüüab, et pole siin all kedagi ning ronib tagasi puu otsa, andes ülejäänud õhtu Mõmmile korraliku show.Peale seda ööd sai suureks painajaks Leemetil hoida saladuses Salme ja ta sõprade ees fakti, et on neid paljalt näinud, samamoodi oli piinaks ka see, et ei saa Salme ja Mõmmi suhteid kituda, sest
Aga kui näärihommiku naine esimeseks külaliseks on, siis visatakse talle kohe vanad pastled kaela. Küindlapää ei tohi naised kedrata, kedravad kärbsed kokku. Küindlapäeva nimi on tulnud sellest, et siis küindlaid tehti. Sel ajal on hea neid teha, sest siis on kõige külmem aeg ja rasv hangub kergesti ära. Küindlad tehti sedamoodi, et takkudest kedrati jäme lõng, pleegitati valgeks, ropsiti hästi pehmeks ja kõik luukihud pidid väljas olema, mudu praksub. Siis tehti parajad tahid valmis ja kahekordselt pandi üle pika pulga, sõlm pulga all. No, üks kümmekond tükki rippus neid ikke seal reas. Neid pulki oli harilikult mitu, üks kasteti sisse ja pandi hanguma, siis kasteti jälle teine, jne. Esiti tõmmati taht natuke rasvaga üle, et ta kõvemaks läks ja kergem sisse kasta oli. Kasteti nii mitu korda, kuni soovitatav jämedus kätte sai." Vastlapäev
Neile läks teisi hulguseid järele, et neid aidata või neid vahtida. Kõik üksteistkümmend trepiastet olid rahvast täis. Uks aga pidas hästi vastu. «Kuradi kõva ja kange teine!» ütles üks. «Ta on ju vana ja ta krõmpsluud on kondiks muutunud!» ütles teine. «Julgemini, sõbrad!» sõnas Clopin. «Vahetan oma pea tuhvli vastu, kui te ei ava ust, ei vabasta tüdrukut ja ei tee peaaltarit paljaks enne veel, kui ükski kirikuteener üles ärkab. Kuulge! Juba lukk praksub!» Clopini sõnu katkestas kõle mürts selja taga. Ta pöördus ümber. Päratu suur palk oli taevast alla kukkunud, tosinavõrra hulguseid kirikutrepile maha lüües kargas see suurtükipauguna mürtsudes tagasi ja lõi all tänaval veel hulga kaltsakaid jalust maha, kes hirmsa kisaga püüdsid kõrvale hüpata. Uhe viivuga oli osa kirikuesisest platsist tühi. Lõhkujad jätsid ukse kus seda ja teist, kuigi neil ukse sügava võlvi all midagi karta polnud,
annaabi.ee 
