vastu võtnud 2. On läbirääkimiste dokument BILL OF LANDING Konossement liiniveos: peamine kauba andmeid sisaldav dokument 1. On kauba veoks vastuvõtmise kviitung 2. Võib olla läbirääkimiste dokument 3. Dokument, mis kinnitab eelnevaid saavutatud kokkuleppeid ehk täidab sisuliselt mereveolepingu rolli LINER BILL OF LANDING Konossemendis tramplaevanduses ei pea põhimõtteliselt kirjas olema mereveolepingu tingimusi, kuna need on olemas prahilepingus. Mõned klauslid on, kuna kaubasaaja saaks konossementi kasutada juriidilise dokumendina. Nii liini- kui tramplaevanduse konossemendis on klausel, mis viitab vedaja vastutusele. 1. Nimeline konossement konkreetne füüsiline või juriidiline isik 2. Orderkonossement juriidiline või füüsiline isik kelle korraldusel väljastatakse kaup 3. Esitaja ehk ettenäitaja konossement ei ole ära märgitud kedagi konkreetset
kokkulepitu kontrollimiseks: baseerub ostja nõuetel ja sihtriigi reeglistikul; tavapäraselt kirjeldatakse vastavust sihtriigis kehtivatele standarditele; vorm lepitakse kokku ostu-müügilepingus. ● Kaalutunnistus (Weight Certificate) sihtriigi infrastruktuuri nõuete kinnipidamise jälgimiseks või ostja huvide kaitseks juhul, kui lepingu objektiks on kaup, mille hinnakujundus baseerub kauba kaalul Prahilepingus ehk tšarterlepingus (veolepingus), Charter Party, C/P, on keskseks teguriks laevaruum. Klient, lasti andja rendib kogu laeva või osa sellest. Prahilepingu koostab üldjuhul laevamaakler (brocker) prahtija – veose saatja ja laevakompanii vahel. Prahtimisleping on väga detailne leping, mis koostatakse blanketil, millele on juba eelnevalt antud küllaltki suurel hulgal konstantseid tingimusi. Prahilepingus lepitakse
korraldusi. Tooge näiteid erinevatest ajaprahingute tüüplepingutest: Bareboat- charter, Time-charter, Demise-charter, Slot-charter. 6. NYPE 2015 klausel 10 (b) – kuidas on korraldatud reiside vaheline lastiruumide puhastamine ja jääkide eemaldamine selle ajaprahingu järgi? Prahtijad võivad paluda laevaomanikul meeskonda pesta või puhastada. Tingimusel, et meeskond suudab sellist tööd ohutult teha ja on selleks lubatud. Koristamise kulud maksab prahtija. Välja arvatud juhul, kui prahilepingus on kokku lepitud teisiti. Kemikaalid ja pesuvahendid tarnib ja maksab prahtija. Prahtijad esitavad laevaomanikule kuupäevaga ja allkirjastatud avalduse, identifitseerivad puhastusvahendid ja lisandid vastavalt IMO resolutsioonile. Prahtija vastutab kõigi eemaldamise, puhastusega ja sellega seotud kulude, sealhulgas võimalike kõrvalekallete eest, lastiga seotud jääkide kõrvaldamise, pesuvee, puhastusvahendite hoidmise ja jäätmete eest.
sealhulgas laeva pardal oleva või olnu ülestõstmise, eemaldamise, taastamise, hävitamise või ohutuks muutmise ning hüljatud laeva säilitamise ja meeskonna alalhoidmise kuludest või tasudest; 6) lepingust laeva kasutamise või prahtimise kohta, sõltumata sellekohase sätte olemasolust vastavas lepingus; 7) lepingust kaupade või reisijate veoks laeva pardal, sõltumata sellekohase sätte olemasolust prahilepingus; 8) laeva pardal veetavatest kaupadest (kaasa arvatud pagas) või nendest tulenevast kaotusest või kahjustusest; 9) üldavariist; 10) pukseerimisest, lootsimisest; 11) laevale selle toimimise, juhtimise, säilitamise või hoolduse tagamiseks kaupade, materjalide, varustuse, kütuse, tehnika (kaasa arvatud konteinerid) tarnimisest või osutatud teenustest; 12) laeva ehitusest, ümberehitusest, parandamisest, muutmisest või seadistamisest;
Tänapäeval on levinud variant, et kauba laadib/lossib kauba saatja või saaja. Laeva laadimine/lossimine peab olema lõpetatud lepingus määratud laeva seisupäevade jooksul. Kui prahtija ei saa sellega hakkama, sätestab prahileping sageli trahvi ehk üleseisuraha. Ülesei- suraha suurus on prahilepingus kindlaks määratud. Kui prahtija saab laadimise või lossimisega hakkama ettenähtust kiiremini, maksab vedaja talle preemiat ehk kiirtööraha. Selle suurus on tava- liselt pool üleseisurahast, et kiirtööst saaksid kasu mõlemad lepingupooled. Prahtija peamine lepingujärgne kohustus on maksta vedajale prahiraha
annaabi.ee 
