Keedunõu koos keedetava toiduaine või toiduga asetatakse keevaveenõusse ja hoitakse nii kaua kuni toit valmib. 9. Praadimine väheses rasvas Rasva 5-10% preatava toiduaine kogusest. Toiduaine pruunistatakse esmalt ühelt ja seejärel teiselt poolt , milleks kulub aega 5-10 min. 10. Praadimine rohkes rasvas Rasva kogus peab pannil olema umbes 1/3 korraga praetava toiduaine kogusest. 11. Friipraadimine Friipraadimine toimub vastavas seadmes. Rasva võetakse nii palju, et praetav toiduaine selles vabalt ujuks. Rasv kuumutatakse 180c ja sellesse asetatakse metallkorviga praetav toiduaine. 12. Röstimine Toimub kuival panni pinnal või selleks mõeldud seadmes - rösteris. 13. Grillimine On toiduainete töötlemine erinevates grillimisseadmetes, süte kohal, ahjus restil või vardas. Temperatuur grillimisel on 200 - 300c. 14. Küpsetamine On toiduainete töötlemine ahjus. Küpsetamise temperatuur ja kestvus oleneb toiduainest
Itaaliapärane paneering: analoogne eelnevaga, kuid riivsaiale lisatakse riivitud juustu. Kombineeritud paneerimisel kastetakse liha või kala kõigepealt väga vähese veega kergelt lahtiklopitud munasse, seejärel aga soola ja pipra või ükskõik milliste soovikohaste maitseainetega segatud riivsaiasse. Paneeritav toiduaine surutakse mõlemalt poolt riivsaiasse lühiajaliselt, aga tugevalt. Kolmekihilise paneerimise puhul kastetakse praetav toiduaine kõigepealt suurde taldrikusse sõelutud jahusse, seejärel veega lahtiklopitud munasse ning surutakse lõpuks riivsaiasse. Nõnda võib paneerida kartulikroketeid, räimi ja kalafileesid ning muidugi ka lihalõike. Riivsai, milleks võib olla ka värske saiapuru, on mõnikord segatud riivitud parmesani juustuga. 4 Eriti esinduslik paneering saadakse toiduaine kastmisel vee-munasegusse,
mõeldud seadmes- rösteris. Toiduaine puutub kokku kuuma pinnaga. Küpsetamine- on toiduaine töötlemine ahjus. Temperatuur ja kestvus sõltub toiduainetest. Küpsetada võib ka fooliumis või küpsetuskotis. Küpsetamisel toiduaine mass väheneb. Friteerimine- toimub vastavas seadmes. Rasva võetakse sedasi, et toiduaine ujub rasvas. Rasv kuumutatakse 180 kraadini ja sellesse asetatakse või lastakse metallkorviga praetav toiduaine. Peale kuldkollase kooriku omandamist nõrutatakse toiduaine liigsest rasvast. Sedasi praetakse kartuleid (friikartuleid) köögivilju ja kalataignas, pirukaid. Liha ja kala kuumtöötlemisel toimuvad muudatused: 1. Väheneb liha ja kala kaal 2. Pehmenevad (kollageen muutub gluteeniks) 3. Muutub liha värvus (hemoglobiin laguneb) Taimsed toidud muutuvad kuumtöötlemisel: 1. Pehmeks
Friiseade ujuks. Rasv kuumutatakse · Köögiviljad taignas koorika saamiseks, isiklikult 180oC ja sellesse asetatakse · Õli · Pirukad fännan seda meetodit või lastakse metallkorviga võiböelda kõigerohkem. praetav toiduaine. Madalama rasva temperatuuri korral imendub liiga palju rasva toiduainesse. Peale kuldkollase kooriku
Pärast lühikest kuumutamist jahutatakse toiduained külma vee all, et vältida järelpehmenemist. Enamasti kasutatakse köögiviljade puhul, mõnikord ka kala puhul. Friteerimine Friipraadimine (pr. keeles friture) on toiduainete praadimine rohkes rasvas. Tuntakse ka nime all friteerimine, frittimine. Tavaliselt kasutatakse selleks spetsiaalset seadet, kuid selle puudumisel võib kasutada tavalist keedunõud. Õli kallatakse potti ning kuumutatakse keemiseni. Rasva võetakse niipalju, et praetav toiduaine hõljuks vabalt rasva pinnal. Praadimiseks kasutatav temperatuur on 160-180 kraadi. Madala temperatuuri puhul imab toiduaine endasse liialt palju rasva ning liiga kõrge temperatuuri puhul kõrbeb toiduaine ära. Peale friipraadimist toiduaine nõrutatakse. Kasutatakse kartuli, köögivilja, pirukate, liha, kala küpsetamiseks. Nt rasvas küpsetatud pirukad, kala tainas. Vokkimine Vokkimine on idamaine kuumtöötlemismeetod, mille puhul toitu kuumutatakse lühikest aega
109 Praadimine on toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedelikuta. Praadimisel aurustub vesi toiduaine pinnalt, seejärel pind kuivab ja tekib pruun koorik. Sageli kasutatakse praadimiseks rasvaineid. Eelistatumad on vähese veesisaldusega rasvad: toiduõlid, sea- ja taimerasv, või, praadimismargariinid. Rasvaga praadimisel kuumutatakse esialgu rasv 160º – 180º-ni. Seejärel asetatakse praetav toiduaine kuuma rasva sisse. Toiduaineid praetakse kuni sellele tekib kuldkollane või helepruun koorik. Praadimise kuldreeglid: praetavad tooted pannakse alati kuumale pannile rasvainesse; rasvainet võetakse 5-10% praetava toiduaine kogusest; panni pinnast jäetakse ⅓ vabaks; toiduaineid praetakse algul ühelt poolt, siis teiselt poolt; maitseained pannakse praetud poolele. Toiduainete praadimise võtted: 1. praadimine väheses rasvas, 2
annaabi.ee 
