Rooma traditsioonile põhinevast nimevaramust Juba vanaladina perioodiks kujunes välja, et vabal meessoost roomlasel oli vähemalt 2 nime: eesnimi (praenomen, nt Marcus) ja perekonnanimi (noomen, nt. Tullius), mõnel aga ka lisanimi, mis pärandati perekonnasiseselt (cognomen, nt Cicero). See erineb oluliselt teistest antiikrahvastest, kelle juures kujunes iga inimese lisanimi jälle uuesti patronüümikonist (isanimest) (vrd tänapäeva islandlasi või taanlasi). Kogu Euroopa tänapäevane isikunimetraditsioon järgib kahekomponendilise isikunimega antiikset Rooma traditsiooni.
24.Millisest ladina keele arenguperioodist on pärit halvustav nimetus köögiladina keel? Mida see tähendab? Köögiladina (latinum culinarium) tsitseroniaan Guarino Guarini koka hinnang antitsisteroniaan Poggio Bracciolini ladina keele kohta: ta kasutab köögliadina sõnu ja tema uuendused lõhhuvad ladina keele reegleid samamoodi nagu kokk lõhub köögis nõusid. 25.Kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku-ja kohanimevaramut? Too näiteid. Isikunimed (vähemalt 2 nime;praenomen ja nomen): tänapäeva Europa isikunimevaramus on alles üksikud roomlaste eesnimed (Cornelius,Lucius-Lucia,Marcus,Titus) Palju efektiivsemaks nimeallikaks on osutunud aga vanade roomlaste pere ja lisanimed: Augustus- August, Augusta,Gustav. Ameilius-Emil,Emilie, Constantinus-Konstantin,Antonius- Anton,Nina,Claudius-Claudius,Claudia. Kõige rohkem on tuletatud uusi isikunimesid ladina keele nimi-ja omadussõnadest. Kohanimevaramu-eelkõige seoses roomlaste poliitilise ekspansiooniga (4
sajandil lõpuks uut tüüpi sõnastiku võõrsõnastiku tekkeni, et nende kasutamist reguleerida. 22. Millal ja miks tulid inglise keeles kasutusele raskete sõnade sõnastikud (Hard word dictionaries)? 16. saj. nii ladina sõnade selgitamiseks, kui ladina keele kaudu tulnud kreeka sõnade. - oluline teaduskeele juures. 23. Kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku ja kohanimevaramut? Tuua näiteid. Vastus: a) isikunimed (vähemalt 2 nime; praenomen ja nomen): Tänapäeva Euroopa isikunimevaramus on alles üksikud roomlaste eesnimed (Cornelius, LuciusLucia, Marcus, Titus). Palju efektiivsemaks nimeallikaks on osutunud aga vanade roomlaste pere ja lisanimed: Augustus> August, Augusta, Gustav; Aemilius> Emil, Emilie, Milli; Constantinus> Konstantin; Antonius>Anton, Antonina, Nina; Claudius> Claudius, Claudia; Julius>Julius, Julia, Juliana/e jne.
sulatatud, on Anna-Maria, Peeter Paul. Kui inimesel on mitu eesnime, räägitakse tavanimest (igapäevane nimi) ja kaasnimest (Asta Eliisabeti kutsutakse Astaks). Eesnimesid saab olla piiramatult Lõuna-Euroopas (nt Hispaanias). Eestis on lubatud kuni kolm nime. Maailma rahvaste isikunimesüsteemid Ajaloolistel rahvastel olid üheosalised üksiknimed. Esimene väljaarendatud nimesüsteem oli roomlastel (eesnimi ehk praenomen + suguvõsanimi ehk nomen gentile (ainult 18) + lisanimi ehk cognomen (selle järgi inimesi eristati, sest see oli vahelduv nimeliik). Isikunimesüsteem lagunes, kui Rooma riik lagunes. Mingil ajal hakkas see taas mitmeosalisena tekkima. Suguvõsanimi kadus Rooma riigiga koos. Perekonnanimedest saame rääkida alates 9. või 10. sajandist. Perekonnanimed tekkisid seal, kus nad algselt kadusid – Itaalias.
Nime hulk erinevates keeltes tavad. Eestis seaduses reegel, et lapsele võib panna kuni kolm ühekordset nime. Kui sidekriips ära jätta, võib olla 3 nime, sidekriipsuga 2. Nimepartikkel aadlipartikkel. Nt de, won. Mõnikord tehtud karme kitsendusi. Seisusi EV-s on kehtetud. Nimeformant osised nimes, mida võib pidada tuletusliiteks. Isikunimesüsteemid. kõige klassikalisem nimesüsteem, roomlaste puhul kolm nimeliiki, mis süsteemi kuulusid: 1. Praenomen eesnimi nt Caius. Allikate põhjal eesnimesid roomlastel ainult 18. 2. Nomen gentile nt Julius, sugukonnanimed. Laiema hulga inimeste nimed. Olulistel kuningatel, kõrgema klassi inimestel, sest andis väärikuse. 3. Cognomen lisanimi. Caesar. Antud eristamiseks. Perekonnanimed Euroopasse, umbes 9.-10.sajandil. Põhiliselt hakkas peale Itaaliast, Lõuna- Euroopast. Perekonnanimed hakkasid tekkima, sest tekkis maaeraomandus. Aadlikud said kuningatelt maa pärisomandiks