3. Karismaatiline: Põhineb karismaatilistel omadustel see inimene suudab teha midagi, mida teised ei suuda. Järgitakse kahel põhjusel: usk võimetesse, usk kohustustesse. Kuuletumisviisil tavaliselt ebapragmaatiline. Valitseb jüngrite abil, isikliku soosiku alusel. Ainult tema suudab uuendada organisatsiooni. Probleemid: usku ei saa tõestada; rutiniseerumine. Võim Võim on ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside vastu. (Poulantzas, marxist, 1978 pole ilmtingimata vajalik, et võimul on kapitalistid, jagas ühiskonna kolmeks: majanduselu, poliitika, ideoloogia võimalik klasside erinev jaotus nende struktuuride vahel) Põhiline võimuvõitlus toimub ettevõtetesiseselt positsioonide nimel. · Karl Marx: võim on ühiskonnastruktuuri omadus, sõltumatu võimusuhtes osalejate individuaalsest tahtest. Klassistruktuuri tagajärg. Võimu aluseks sundlus ja paratamatus
vend. 14. Bourdieu klassiteooria - Bourdieu räägib põhiliselt kolmest klassist: kõrgklass, kes ise kehtestab reeglid; keskklass, kes püüab neid jäljendada; alamklass, kes on rahul sellega mida talle pakutakse. klass on vaid teoreetiline jaotus normaalolukorras. 15. Võrdle Marxi ja pluralistide võimu definitsioone võim on ühiskonnastruktuuri omadus, sõltumatu võimusuhtes osalejate individuaalsest tahtest. Klassistruktuuri tagajärg. Def nt. Nicos Poulantzas (1978): Võim = ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside huvide vastu. - NB: 1) võim on lahutamatu majanduslikest ja klassisuhetest 2) võim sisaldab sundust/selle võimalust (politsei, sõjavägi...) 3) konflikt on tegelikult klasside, mitte indiviidide vahel (vrd. pr. k. société anonyme = osaühing . kaasajal on omamine impersonaalne) 4) kui tahta analüüsida võimu, tuleb alustada tootmissuhete analüüsist
Bioloogia määrab saatuse.“ ja „Eestlastel on loomu poolest omane töökus, individualism, tagasihoidlikkus, aeglane reaktsioon ja umbusk kõige võõra vastu.” Need mõlemad väited on: A.) Funktsionalistlikud? B.) Konfliktiteoreetilised C.) Sotsiaalkonstruktivistlikud D.) Strukturalistlikud E.) Essentisialistlikud F.) Marksisistlikud 2p. Analüüsi tsitaati: „Võim on sotsiaalse klassi võimalus oma eesmärke realiseerida“ (n. Poulantzas, 1973). Kas selline viis võimu käsitleda on: A.) Struktuurfunktsionalistlik? B.) Inteaktsionalistlik C.) Parsonslik D.) Konfliktiteoreeriline E.) Veberiaanlik 0,5p. Mida on defineeritud: „... on ühistele ootustele vastav viis mingil teemal teatud moel rääkida või mõelda“? A.) Kogukondlikult põhjendatud ootus B.) Sotsialiseerumine C.) Etnotsentrism D.) Diskursus E.) Dialoog
26. Hegemoonia- : võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon. Selle tõttu inimesed alluvad vabatahtlikult võimule; nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid. # hegemoonia kandjateks on meedia, poliitilised parteid, kirik; samuti kool ja igasugu kodanikeühiskonna institutsioonid, mille piires tegutsedes inimesed võtavad omaks valitsejate poolt pakutava ideoloogia (samal seisukohal ka Poulantzas). Seega ei piisa ainult poliitilise võimu saavutamisest, vaid tuleb muuta inimeste teadvust (mitte ainult intellektuaalne renessansi kriitika kirikule, vaid ka protestantlik, massidele sobiv tööst lähtuv kriitika). 27. Autoriteet - on mõjuvõim, mis inimesel või mõni muul elusolendil on teiste samasuguste üle 28. “Demokraatia miinimumdefinitsioon”- demokraatia on juhtide vahetamise süsteem 29. Kultuuriline pööre humanitaarteadustes 30
Meenutame eelmist loengut: kui võimu kasutamine on alluvate poolt heaks kiidetud, räägime juba autoriteedist. MARXISTLIK SUUND Kui Weberi jaoks on võim seotud eelkõige indiviidide või isikute tahtega, siis Marxi jaoks oli see eelkõige ühiskonnastruktuuri omadus ning individuaalsest tahtest sõltumatu. Võim - klassistruktuuri tagajärg, ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside huvide vastu ja nende arvelt (Nicolas Poulantzas, 1978). Seega, kui räägime võimust nagu klassikalised marxistid, sits võtame üldjoontes omaks järgnevad eeldused: • Võim on majanduslikest ja klassisuhetest lahutamatu • Võim sisaldab sundust või võimalust sunduseks (politsei, sõjavagi jne) • Kui on konflikt, siis see on klasside, mitte indiviidide vahel. Marxi kuulus Inimeste teadvus ei nutiära nende olemist vaid vastupidi, nende ülüskondlik olemine määrab nende teadvuse.
Meenutame eelmist loengut: kui võimu kasutamine on alluvate poolt heaks kiidetud, räägime juba autoriteedist. MARXISTLIK SUUND Kui Weberi jaoks on võim seotud eelkõige indiviidide või isikute tahtega, siis Marxi jaoks oli see eelkõige ühiskonnastruktuuri omadus ning individuaalsest tahtest sõltumatu. Võim - klassistruktuuri tagajärg, ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside huvide vastu ja nende arvelt (Nicolas Poulantzas, 1978). Seega, kui räägime võimust nagu klassikalised marxistid, sits võtame üldjoontes omaks järgnevad eeldused: • Võim on majanduslikest ja klassisuhetest lahutamatu • Võim sisaldab sundust või võimalust sunduseks (politsei, sõjavagi jne) • Kui on konflikt, siis see on klasside, mitte indiviidide vahel. Marxi kuulus Inimeste teadvus ei nutiära nende olemist vaid vastupidi, nende ülüskondlik olemine määrab nende teadvuse.
Meenutame eelmist loengut: kui võimu kasutamine on alluvate poolt heaks kiidetud, räägime juba autoriteedist. MARXISTLIK SUUND Kui Weberi jaoks on võim seotud eelkõige indiviidide või isikute tahtega, siis Marxi jaoks oli see eelkõige ühiskonnastruktuuri omadus ning individuaalsest tahtest sõltumatu. Võim - klassistruktuuri tagajärg, ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside huvide vastu ja nende arvelt (Nicolas Poulantzas, 1978). Seega, kui räägime võimust nagu klassikalised marxistid, sits võtame üldjoontes omaks järgnevad eeldused: · Võim on majanduslikest ja klassisuhetest lahutamatu · Võim sisaldab sundust või võimalust sunduseks (politsei, sõjavagi jne) · Kui on konflikt, siis see on klasside, mitte indiviidide vahel. Marxi kuulus Inimeste teadvus ei nutiära nende olemist vaid vastupidi, nende ülüskondlik olemine määrab nende teadvuse.
Meenutame eelmist loengut: kui võimu kasutamine on alluvate poolt heaks kiidetud, räägime juba autoriteedist. MARXISTLIK SUUND Kui Weberi jaoks on võim seotud eelkõige indiviidide või isikute tahtega, siis Marxi jaoks oli see eelkõige ühiskonnastruktuuri omadus ning individuaalsest tahtest sõltumatu. Võim - klassistruktuuri tagajärg, ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside huvide vastu ja nende arvelt (Nicolas Poulantzas, 1978). Seega, kui räägime võimust nagu klassikalised marxistid, sits võtame üldjoontes omaks järgnevad eeldused: • Võim on majanduslikest ja klassisuhetest lahutamatu • Võim sisaldab sundust või võimalust sunduseks (politsei, sõjavagi jne) • Kui on konflikt, siis see on klasside, mitte indiviidide vahel. Marxi kuulus Inimeste teadvus ei nutiära nende olemist vaid vastupidi, nende ülüskondlik olemine määrab nende teadvuse.
3) eeldatakse, et võimu omava ja mitteomavate huvid on erinevad, 11ga vastuolus (Partei olulisus võimu teostamisel) 4) võim on n-ö. negatiivne: teiste tegevuse piiramine, sunduse kasutamine - kui võimu kasutamine on alluvate poolt heaks kiidetud, on tegemist autoriteediga (esitas 3 põhilist tüüpi) II Marx ja mark(x)sistid: võim on ühiskonnastruktuuri omadus, sõltumatu võimusuhtes osalejate individuaalsest tahtest. Klassistruktuuri tagajärg. Def nt. Nicos Poulantzas (1978): Võim = ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside huvide vastu - NB: 1) võim on lahutamatu majanduslikest ja klassisuhetest 2) võim sisaldab sundust/selle võimalust (politsei, sõjavägi...) 3) konflikt on tegelikult klasside, mitte indiviidide vahel (vrd. pr. k. société anonyme = osaühing . kaasajal on omamine impersonaalne) 4) kui tahta analüüsida võimu, tuleb alustada tootmissuhete analüüsist