Standatidel olid omaette rituaalsed tähendused. Kultus ruumid - troonisaal(1 kultusruume) - jumalannat kehastav prestrinna viis riituaale läbi. Elukad - härg - Miinose härg - rajas laburindi (laborinthose), kus härg oli keskel ja keegi tuli ja tappis härja seal ära. Härjaga seotus ka kaksikkirves - võimu või tapmise sümpol - tähistati terminiga LABRYS - laburintus tähendab siis kaksikkirve kodu. Jumalannasid leiab ka pitsatitel - nt tantsivaid jne. Potnia - emand - tulnud majanduslikest materjalidest/tekstidest. patriarhaalseim religioon on see kreeka-mükeene religioon. ei saa öelda, et naise keskne. pronki aeg lõppes katastroofiga ja siis kujunes klassikaline tsivilisatsioon välja. oluline muutus on vahepeal toimunud. kreeka pante - 12 olympose jumalat - tegelt tähtsaid jumalaid on rohkem kui 12. nüüd alles kerkivad esile templid. kreeka tekstidega on küllaltki arvestatud materjal - müüdid, rituaalid
4)Pürenee e. Ibeeria ps 18)Korsika s 5)Apenniini ps 19)Sardiinia s 6)Balkani ps 20)Sitsiila s 7)Krimmi ps 21) Malta s 8)Novaja Zemlja s 22) Kreeta s 9)Franz Josephi maa 23) Bornholm'i s 10)Teravmäed 24)Öland'i s 11)Islandi saar 25)Gotland e. Ojamaa 12)Fääri saared 26)Ahvenamaa stk. 13)Shetlandi s 27)Sjalland Lolland 14)Briti saared Lahed, mered väinad 1) Põhjalaht(Potnia l) 14)Aadria m 2)Soome l. 15)Egeuse m 3)Biskaia l. 16)Marmaari m 4)Barentsi m. 17)Must m 5)Valge m. 18)Aasovi m 6)Norra m. 19)20) Taani väinad 7)Grööni m. (Taani väin) 19.Skaagerrak 8)Läänemeri 20.Kattegat 9)Põhjameri 21)La Manche'i v 10)Vahemeri 22)Pas de Calais(Inglise kanal) 11)Liguuria m 23)Gibraltari v
erinevaid jumalaid- jumalannasid. Kirjalikes tekstides jumalused Lineaarkirja A-d on leitud kultuslikelt esemetelt, aga ei ole loetav. Jumalanna Assasara, vb seotud Asheratiga (kõlal põhinev). Lineaarkirja B tahvlid, mis tulevad Kreeka vallutustega ei anna infot minoilisest kultuurist eriti. Samas ol isee kreeklaste religoon, aga võib arvata, et need olid ikka natuke seotud ja ehk kajastas see ka natuke minoilisest kultuuri. Tahvlid, mis ütlesid, kellele toodi ohvreid: Laburinthos potnia- Labürindi Ema. Knossose loss kui labürint Knossose lossi emand. Sealt võib edasi spekuleerida, et see Kreeka mütoloogia järgi oli Minose tütar Arianne. Atanapotnia- Ateena Emand. Kas see on imporditud jumalus või juba varem seal austatud jumal? Ateenaga seos? Enyahios- Arese eelkäia vb Paiaon- oletatav Apollon Poiseidon. Amnisoses (Knossose sadam) on toodud pott mett Eleutiale. Amnsisoses oli kultuslik koobas. Odysseiast on teada, et seal oli Eileithyia, sünnitusjumalanna, koobas
proportsioonides või/ja mõõtmetes. Troonisaal oli üks keskseid kultusruume. Härjakultus. Härg väljendus ka hilisemas Kreeka mütoloogias. Härjaga seondus kaksikkirves, mingi võimu/tapmise sümbol (labrys järelikult on labürint kaksikkirve maja). Härg võis olla jumal, ohvriloom või ohverdatav jumal. Madudega jumalanna kujukesed on leitud lossi alumistelt korrustelt, mistõttu teda on peetud allilma või lossi kaitsejumalannaks. Ekstaatilised tantsud jumaluste austamisel Potnia emand, termin, millega kreeklased tähistasid suuri jumalannasid. Vaieldav on, kas jumalannad on sama jumalanna erinev kujutis või oli tegemist erinevatega. Viimane arvamus on peale jäänud. Poeetide vahendusel ilmneb meile Kreeka panteon. Olümpos ja Zeusi loss kasvavad kokku. Peajumal on Zeus. Jumalannad on tähtsad, kuigi ühiskond on väga patriarhaalne. Riik/kollektiiv vastutas iga konkreetse isiku religioosse käitumise suhtes. Kui üks
Härg: sagedaselt kujutatud, agrobaatika on kujutatud tihti. Mehi kujutati tumedatena ja naisi heledatenda. Ei teata, kas härg on jumala kujutis või lihtsalt kütiloom. Hiljem on mütoloogias välja tulnud, et jumalanna ja härg on koos jne. Kreeklaste jaoks oli Kreeta saar rikkuste saar. 7 Pronksiaja lõpupoole oli juba kreeka keel, mida osatakse ka juba lugeda. Enamjaolt on räägitud jumalannadest kui jumalatest. Potnia e jumalaema, jumalanna. Kreeklased hakkasid kreetlaste religiooni omaks võtma. 12.sajandi võeti kokku ja 8.sajand. 6-8.sajandil ilmuvad esimesed kirjalikud tekstid, kus saab teada milliseid jumalaid austati. Homoros ja Hesiodos, „jumalate põlvlemine“ Kreekas oli poeetiline traditsioon. Kuna poeemid olid kas üle kreekalised või ei, ss on ka jumalates erinevad küljed välja toodud.. kuidas keegi neid tõlgendas. Huljem oli kreeka ühiskond ..zeus oli jumal.
annaabi.ee 
