ilmunud. Siiski anti välja 1686 lõunaeestikeelne Uus Testament, tõlkijateks Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. Tegemist oli esimese läbinisti eestikeelse raamatuga. Rootsi aja trükised on valdavalt vaimuliku sisuga, Martin Gilläus tõlkis "Ma tulen taevast ülevalt", kasutusel tänini. Aastatel 16311710 ilmus vähemalt 45 eestikeelset raamatut. 1675 hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht : "Ordinari Freytage PostZeitung". Johann Skytte eestvedamisel loodi: 1630 Tartus Akadeemiline gümnaasium, 1631 avati Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasium. 1631 esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632 avati pidulikult ülikool mida nim. Academia Gustavianaks. Avaaktusel ütles Skytte, et kool on mõeldud ka talupoegadele, kuid reaalselt sellist võimalust polnud. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: arsti, juura, filosoofia ja usu. Kokku kestis õpiaeg 9 aastat,
uurijatele eeskujuks ja mõjutajaks. "Topograafilised teated" inspireerisid ka teisi Liivi- ja Eestimaa topograafiast kirjutama. See on 18. sajandi Liivi- Ja Eestimaa entüklopeedia, esmaklassiline ajalooallikas, millest huvituvad ajaloolased ja kultuuriloolased. IV HUPELI AJAKIRJAD "NORDISCHE MISCELLANEEN" JA "NEUE NORDISCHE MISCELLANEEN" NING BALTI AJAKIRJANDUS 18. SAJANDIL Ülevaade baltisaksa ajakirjandusest 18. sajandil Vanim säilinud ajaleht on 1675. aasta Tallinna "Ordinarii Freytags Postzeitung", kuid arvatavasti ilmus Riias ajaleht veelgi varem. Ajakirjad tekkisid ajalehetesdest hiljem, nende sünd langeb varavalgustuse aega. Ajakirja eesmärgiks oli teadmiste, ideede ja moraalipõhimõtete levitamine. 18. sajandi teise poole baltisaksa ajakirjanduses kujunes välja kaks ajakirja põhitüüpi: üldteaduslik ja kirjanduslik-meelelahutuslik ajakiri. Baltimaade ajakirjandus- ja kogu kirjastuselu keskuseks kujunes Riia. Eestimaa väljapaistavaimat kirjanduslik-meelelahutuslikku ajakirja
raamatuid, kuid hoopis hiljem (vene ajal tohtis ju ainult 10) Takistati talupoegade edasi vene keelt rääkida ja vene keelseid teoseid avaldada). õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei 11) Ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas tohtinud olla targem kui mõisnikule Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari vajalik. Freytags PostZeitung". 12) Nõiaprotsessid. Rootsi ajal 13) Avati Akadeemiline gümnaasium, Tartu ülikool. jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid 1630. aastal loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii muudeti ümber Tartu ülikooliks. See on üks Euroopa hukati paljud osavamad ja targemad vanimaid ülikoole. inimesed
Hulgi- ehk massiteave Trükkiajakirjanduse areng Gaius Julius Caesar 59.a.e.Kr. "Acta Diurna" ("Päeva sündmused") - esimene ajalehe taoline katsetus. Levitati käsikirjaliselt. Hiinas "Tchingpao" ("Palee uudised") ilmus 618-1911. Johannes Guttenberg (u 1397-1468) - leiutas trükikunsti. Johann von Rist - 1663. aastal asutati esimene ajakiri (kogumik) "Erbauliche monat-underrechnungen." Denis de Sallo 1665a. "Journal des Scranas." 1689. aastal hakkas eestis ilmuma esimene ajakiri "Revalche postzeitung." 1766. aastal ilmus esimene eestikeelne ajakiri Peter Wilde juhtimisel: "Lühhike õppetus mis see monned head rohhud ning nouud teda antakse..." Eesti esimene ajaleht: "Tarto maa rahwa Näddali-Leht" (1806) oli lühiajaline. Olulisemaks sai Otto Wilhelm Masingu poolt 1821. aastal asutatud "Marahwa Näddala-Leht" (4 aastakäiku). Murranguks peetakse "Perno Postimehe" asutamist Johann Voldemar Jannseni poolt 1857. aastal.
juhuluule viljeleja lõunaeestikeelseid raamatuid lubasid võimud trükkida Riias, põhjaeestikeelseid Tallinnas, kokku ilmus aastatel 16311710 vähemalt 45 eestikeelset raamatut, lisaks ka veel väiketrükiseid; arvestades laialdast lugemisoskust, trükiti maakeeles ka mitmeid Eestimaa kindralkuberneri teadaandeid Rootsi aja lõpus sai alguse Eesti saksakeelne ajakirjandus ja rajati trükikojad Tallinnas ja Tartus 1675. a hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht Ordinari Freytags PostZeitung Gümnaasiumid ja Tartu ülikool: Euroopas olid 17. sajandi algul väga populaarsed humanismi ideed, milles rõhutati eriti teaduse ja hariduse tähtsust ja ka Rootsi kuningriigis rajati gümnaasiume ja soodustati igati ainsa kõrgkooli, Uppsala ülikooli arengut; Poolaaegne hoogne koolielu Tartus sundis Rootsi võime omalt poolt selles vallas tõsiselt pingutama Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt osa kubermangu esimene kindralkuberner Johan
annaabi.ee 
