Kvantfüüsika • Tänapäeval kasutatakse kvantteooriatena kvantmehaanikat ja väljade kvantteooriaid. Neile on iseloomulik, et füüsikaliste süsteemide olekuid ei kirjeldata mitte vaadeldavate füüsikaliste suuruste väärtuste komplektidena, vaid mõõdetavate suuruste väärtused on antud oleku puhul määratud üksnes tõenäosuslikult. Kvanteooria tänapäeval • Poolklassikalisteks, vanadeks ehk varajasteks kvantteooriateks nimetatakse teooriaid, mis küll postuleerivad teatavate suuruste kvanditust ning mõnikord ka annavad seletuselainelis-korpuskulaarsele dualismile, kuid ei võimalda siiski kirjeldatavaid nähtusi kuigi sügavalt mõista. Need teooriaid ei andnud ka ennustusi väljaspool mõne kitsa nähtusteklassi raame. Poolklassikalised kvantteooriad
ainult renessansimaalides, vaid ka paljudes teistes kunstiteostes, mida tuleb lugeda intertekstuaalselt, s.o koosmängus teiste tekstidega. Kolmandal tasandil, "sisemise tähenduse või sisu tasandil", toimub kunstiteose kui terviku tähenduse interpreteerimine. Panofsky meelest väljendab iga kunstiteos kunstniku maailmavaadet ja interpreteerija ülesanne on see sõnastada. Oluline küsimus on, mis paneb meid kunstiteoseid interpreteerima. Esteetilised teooriad, mis postuleerivad retsipiendi esteetilist hoiakut, jagunevad esiteks nendeks, mis arvavad, et märgates, et tegemist on kunstiteosega, tuleb selle suhtes võtta esteetiline hoiak, ja teiseks sellisteks, mis kinnitavad, et esteetiline hoiak on see, mis meid tabab {happens to us), kui me kunstiteosele õigesti läheneme. Kui kunst on sotsiaalne praktika, milles teatud artefaktidele on kokkuleppeliselt omistatud kunstiteose staatus ja funktsioon, siis saab põhjus, miks me võtame
798 000 m/s. 1923 Louis de Broglie seob osakeste lainepikkuse nende kiirusega. 1924 Arthur Stanley Eddington seob tähtede massi nende heledusega. 1924 Edward Appleton avastab ionosfääri. 1924 Bose ja Einstein esitlevad Bose-Einsteini statistikat. 1925 Millikan nimetab avakosmosest tuleva kirguse "kosmiliseks kiirguseks". 1925 Wolfgang Pauli sõnastab printsiibi, mis käsitleb orbitaalide täitumist aatomis. 1925 Unlenbeck ja Gousmit postuleerivad elektroni spinni. 1925 John Logie Baird kannab esimesena üle televisioonipilti. 1926 Robert Goddard laseb üles esimese raketi. 1926 Erwin Schrödinger arvutab välja ja avaldab vesiniku aatomi lainefunktsiooni. 1926 Paul Dirac tutvustab Fermi-Diraci statistikat. 1927 Clinton Davisson näitab, et difraktsioon ilmneb ka elektronide puhul. 1927 Bohr sõnastab komplementaarsusprintsiibi, mis väidab, et nähtust
suurte pärandite pärandamise või autorikaitse puhul arvesse võtta ka siis, kui kõnealune võimalus tegelikult ei realiseerugi, kuid me ei saa selles ette kindlad olla. Võiks öelda, et Boole’i tõlgendus vabastab üldväite väljendaja kohustusest eeldada, et see millest räägitakse, ka tegelikult olemas on, samas kui osaväite väljendaja kinnitab selgesõnaliselt kõnealuse objekti olemasolu või puudumist. Osaväited postuleerivad vähemalt ühe objekti olemasolu, millel on kõnealused omadused, või postuleerivad niisuguste objektide puudumise. Nt väide (4) on Boole’i tõlgenduse järgi tõlgendatav lauseks: „on olemas vähemalt üks objekt, mis on koer ja mis pole ohtlik“; väide (6) lauseks: „on olemas vähemalt üks heatahtlik lumeinimene.“ Boole’i tõlgendus on tänapäevase loogiku jaoks nii tavapärane, et seda järgitakse mõnikord ka traditsioonilise loogika õpetamisel
suurte pärandite pärandamise või autorikaitse puhul arvesse võtta ka siis, kui kõnealune võimalus tegelikult ei realiseerugi, kuid me ei saa selles ette kindlad olla. Võiks öelda, et Boole'i tõlgendus vabastab üldväite väljendaja kohustusest eeldada, et see millest räägitakse, ka tegelikult olemas on, samas kui osaväite väljendaja kinnitab selgesõnaliselt kõnealuse objekti olemasolu või puudumist. Osaväited postuleerivad vähemalt ühe objekti olemasolu, millel on kõnealused omadused, või postuleerivad niisuguste objektide puudumise. Nt väide (4) on Boole'i tõlgenduse järgi tõlgendatav lauseks: ,,on olemas vähemalt üks objekt, mis on koer ja mis pole ohtlik"; väide (6) lauseks: ,,on olemas vähemalt üks heatahtlik lumeinimene." Boole'i tõlgendus on tänapäevase loogiku jaoks nii tavapärane, et seda järgitakse mõnikord ka traditsioonilise loogika õpetamisel
annaabi.ee 
