eksistentsiga paratamatult kaasas käib. Õnnepüüdlus kui neuroos(närvisüsteemi psüühilise talitluse häire)Kahekümnendal sajandil pole enamik filosoofe oma tõelise mina tundmiseks enam kehalisusest vabanemist soovitanud. On arvatud, et inimene polegi midagi muud kui oma sotsiaalsete rollide summa või teatavate käitumis- ja mõtlemisharjumuste kogum. Inimese loomust seletatakse mitte Jumala ega looduse, vaid kultuuri kaudu. Huvitav on selliste poststrukturalistlike psühhoanalüütikute nagu Lacan ja Zizek seisukoht. Nad leiavad, et inimese teadvustatud igatsus raha ja tunnustuse järele mitte ei asenda tema "tegelikku" igatsust millegi jumaliku järele, vaid need ihad varjavad inimese eest asjaolu, et inimeses tegelikult midagi fundamentaalset või olemuslikku ei olegi. Kui inimene enam midagi ei ihaldaks, siis ta samastuks eimiskiga oma tegeliku puudumisega, ning, nagu Zizek väidab, ta isegi lakkaks olemast
kavatses ja mis teoses realiseerus. - ,,Afektieksitus [Tundmuslik eksitus]Eksitus: aetakse segi lugeja emotsionaalne reaktsioon ja see, mida teos tegelikult ütleb (,,pisarad ähmastavad pildi"). - Taotletakse objektiivsust kriitik ei peaks vahendama oma muljeid ega tegelema autori isikuga. 41. Mida ja kuidas uuriti vene vormikoolkonna töödes? - XX sajandi kirjandusteaduse peavool on kulgenud vene vormikoolkonnast strukturalismi kaudu poststrukturalistlike teooriateni. - Vene vormikoolkond tegutses 1910.-1920. aastail Venemaal (Moskva, Peterburi), sinna kuulusid Viktor Sklovski, Boriss Tomasevski, Juri Tõnjanov, Roman Jakobson, Boriss Eichenbaum jt. 42. Mida tähendab kummastamine kui kirjandusvõte? Tooge näiteid. () - Võtted, millega kujutatu muudetakse justkui võõraks, kummaliseks. - ...kunsti võtted on asjade kummastamine ja raskepärane vorm, mis raskendab ja pikendab tajumist, sest tajumisprotsess on kunstis
Iga süsteemi võib vaadelda semantilisest, süntaktilisest ja pragmaatilisest vaatepunktist. Üldsemiootika (võrdub keeleF.)uurib inimese märgistava/oznachivajushaja tegevuse terviklikkust, tema ülesandeks on üldise kontseptuaalse karkassi arendamine. Põhitähelepanu on märgil ja semioosisel. Kui Eco semiootilised huvid on Peirce märgisemiootika ja Saussure keelesemiootika vahel, siis tema filosoofilised vaated on seotud eelkõige kultuuri poststrukturalistlike ja postmodernistlike versioonidega. Eco loob dekonstruktsiooni semiootilise variandi, millele on iseloomulik ettekujutus Kaose ja Korra võrdõiguslikkust eksistentsist ("Kaosmose esteetika"), mittestabiilsuse, pluralismi ideaal. Solidariseerub postrukturalistidega küsimuses semioloogia eesmärgist: selle objektiks on keel, mille kallal juba töötab võim. Semiootika peab paljastama kultuuri "tehtuse" mehhanismi, olema
mis loob suhte tekstuaalse ja praktika tasandi vahel Kui oleme võimelised märke kasutame, oleme võimelised kultuuriliseks eneseväljenduseks, kultuuriliseks tähistamiseks. Iga tähistamine sisaldab väikest või suurt lubadust/pakkumist suurendada kultuuri kognitiivset adekvaatsust. Viia see paremini vastavusse tegelikkusega, mis meie endi tegevuse tagajärjel pidevalt muutub. Loeng 5 Vaatluse all on tekstide tekkemehhanisme kirjeldavad teooriad strukturalismi lähtekohtadest poststrukturalistlike vastulauseteni. Tähendusest tekstist: Kõnelemine ei toimu üksikute märkide abil. Need peavad ühinema tekstideks, tervikuteks. Kuidas tekstid moodustuvad ja kujunevad. Nikolai Trubetskoi ,,Fonoloogia põhijooned" 1939, Fonoloogiline teooria: väga mõjukas Praha ling. ringi ja sealt kaudu ka Jakobsoni kujunemisel. Saussure rääkis juba sellest, et eksisteerib ideaaltasandi keel, millele vastandub kõne. Ka kõneldud keele kohta võib sama öelda: aktsent, murded.
2012 Veel ju vist - võtab kolm näiliselt tähenduseta sõna ja sellest kirjutab luulekogu. Võtame üksiku teksti kui kontekst ei tea, siis meeleoluüldistus. 2014 Pesamuna (Pesa / Muna) - Kaksikraamat. Valitud teoste raamatud. Üks köide esseistikast, teine luuleköide. Esseistlik pool oluline, sest 80ndate lõpul pööret hakatakse tajuma, siis Krulli tõlgenduslikud tekstid mängivad suurt rolli, teda tajutakse alguses tõlgendajana. Krull hakkab tutvustama eriti poststrukturalistlike autoreid, eriti prantsuse keelest vahendatud autoreid. 2014 Kui kivid olid veel pehmed - ei ole eepos, aga mahult võiks olla eepos. Rohkem Eesti pärimusega tegemist. Kui luule ilmus (vt Elu) siis tal ei ole konteksti. Rummo 70 algus või Ehini sürrealism, siis on parem kontekst olemas, aga Krulli luules pole konteksti. Mittearusaamine võib olla ka selles, et me ei saa aru, kes räägib. Subjekti lahustumine tekstis on eriti iseloomulik
annaabi.ee 
