välistatud oli. Moodne naine tegi tööd uhkusega, teenides nii oma riiki, ega lasknud heidutada end faktist, et palk oli poole madalam kui meestel varemalt. Nii olid naised tööl elektrijaamades, farmides, tehastes jne. Väga paljudest naistest said olude sunnil medõed. Fakt, et naine oli võimeline end iseseisvalt ära majandada oli tähtsaks läbimurdeks naise üleüldsies mõttemaailmas ja eneseteadvustamises. Antud ajastu omamoodi ideaal naisest on tänapäevani säilinud rohketel postritel ja filmidel, mis olid valmistatud sõduritele. Selle eesmärk oli motiveerida sõdureid sõjaväkke astuma ja oma riiki, naisi ja lapsi teenima. Pildil ei olnud kaugeltki mitte köögikatad pliidi äres, vaid enesekindlad, väga seksuaalsed ning iseseisvad ,,aplad miisud". Olgugi, et selline imidz oli loodud algselt meeste poolt, hakkasid ajapikku naised, emad, abikaasad seda järgima vahetades õrna ja romantilise oleku enesekindlama ja jõulisema vastu.
Lisaks sellele, et naised ei olnud sellel ajal veel tõsiseltvõetavad konkurendid meeste töödel, ei olnud naised kunagi konkurendid meestele teaduse ja tehnika alal. 20.sajandi algusest võime leida pikad nimekirjad maailmaavastustest, kuid kõigi probleemiks on vaid üks- need olid kõik tulnud meeste poolt. Samuti olid riidemoe uuendusliku suundade loojad mehed. Moodsa mõtteviisiga naistel jäi üle ainult leppida selle asjaoluga. Antud ajastu ideaal naistest on säilinud rohketel postritel ja filmidel, mis olid valmistatud sõduritele. Naised ei olnud kaugeltki köögikanad pliidi ääres, vaid väga enesekindlad, seksuaalsed ning iseseisvad. Naised said sellest innustust ning hakkasid seda järgima vahetades õrna ja romantilise oleku enesekindlama ja jõulisema vastu. Esimene maailmasõda mõjutas ka väga tugevalt naiste riietusmoodi eelkõige praktilistel kaalutlustel. Töötavatel naistel muutusid pikad seelikud ning kleidid segavaks ja üleliigseks.
Kui inimene sööb järgmise söögikorra suure näljatundega, tarbib ta olulisemalt rohkem toitu ja seejuures keha omakorda talletab rohkem söödut rasvadena. Seepärast on väikesed vahepalad (näiteks puuviljad või mõni väike kohupiimatoode või müslipulk) väga kasulikud, sest ei teki näljaseisundit ja järgmisel toidukorral ei tunta nii suurt vajadust suure koguse toidu järele. Otstarbekas on jagada taldrik osadeks nagu seda juba paljudes koolides erinevatel postritel ja piltidel ka näitlikustatud on ja vastavas koguses tarbida nii köögi-ja juurvilju kui ka lihatooteid, mis oleks suurema valgusisaldusega ja väikesema rasvasisaldusega. Kindlasti ei tohiks unustada ka vahepalaks või maiustuseks süüa puuvilju. KOKKUVÕTE Treening ja toitumine on omavahel tugevalt seotud. Kui inimene teeb ühte neist komponentidest tervisele kasu toovalt, aga teisele osale tähelepanu ei pööra, siis pole kokkuvõttes vaeva nägemisest kasu
ühtsuse tähelepanu ja korjates raha vaktsiini loomiseks. Ameerika Ühendriigid olid erilised kuna rahastamiseks kasutati avaliku ja erasektori annetusi, riigi rahasid ei kasutatud. Korjandustele värvati lastehalvatusega lapsi. Franklin Roosevelt, kes oli tol ajal USA president lõi ürituse March of Dimes (kümnesendise hõbesendi marss), kus koguti raha, ka tema oli lastehalvatuse üle elanud. Kuna Roosevelti nägu on kümnesendisel siis peale tema surma hakati lastehalvatusega lapsi postritel kasutama. Tänapäeval on teada, et postreid kasutati manipuleerimiseks ja ekspluateerimiseks kasutades vaid valgenahalisi lapsi, kellel suuri erivajadusi lastehalvatuse tõttu ei tekkinud. (Smart, 2012, lk 261) Varajase märkamise programmid Riiklik seadusandlus korraldab varajast sekkumist imikute ja noorte laste puhul, kellel on erivajadus tekkinud või on oht, et see võib tekkida. Varajase sekkumise programmide kaudu saavad lapsed personaalset süstematiseeritud ja järjepidevat ravi
(joonis 6) D. Booth'i teoses " The Tate Gallery by Tube" aastal 1989.[8-1] Aastal 1987 Paul Middlewick ''avastas'', et metrookaardil saab luua loomi, kui ühendada liinid, jaamad ja vahetused. Tema töö, tuntud kui ''Loomad Undergroundis'', on kollektsioon rohkem kui 20 looma karakterist, kes on loodud kasutades ainult liinide, jaamade ja vahetuste sümboleid London Underground'i kaardil (joonis 7) [9]. Aastal 2003 kasutati neid kontseptsioone postritel reklaa- mimaks Londoni loomaaeda. Need on ilmunud ka Londoni Televisioonis, pressi artiklites üle maailma kaasaaravtud ''The Daily Mail'' ja ''The Guardian'' . (joonis 7) 1987 a. Paul Middlewicki ''Loomad Undergroundis''[9] Tate Modern'is ripub ,, The Great Bear" (Suur Karu) Simon Pattersonilt, mis on peen paroodia ajutisest kaardi disainist, mis avaldati esmakordselt aastal 1992 (joonis 8) [10]. Sellel kaardil on jaamade nimetused asendatud kuulsate kujudega. Esmapilgul tundub töö
annaabi.ee 
