info/thames-barrier-park.htm Joonis 4 http://www.architectureweek.com/2002/0529/design_1-2.html Joonis 5 http://www.gardenvisit.com/garden/thames_barrier_park Killukesi Londonist http://www.estravel.ee/index.php?main_id=63,3733,4104,4111 Lühikokkuvõte: Käesolev seminaritöö on kirjutatud aines planeermise alused. Töö on jagatud kolme osasse. Esimeses osas seletatakse lahti mõiste ,,postmodernism", räägitakse tema tekkimisest ja arenemisest. Ühtlasi seletatakse lahti postmodernsele planeerimisele iseloomulikud tunnused. Teises, töö põhiosas, on juttu postmodernsest maastikuplaneerimisest, sellega seotud probleemidest. Teksti aluseks on võetud M. Herbberti artikkel ,,Re-enclosure of green space in postmodern urbanism". Kolmandas osas toome ühe näite postmodernsest maastikuplaneerimisest Eesti põhjal ja teise Inglismaa põhjal. Postmodernism Et mõista postmodernismi peab kõigepealt selgeks tegema modernismi alustalad. Modernism on seotud valgustusajastuga
................................................................ 6 3.3 Kunst................................................................................................................ 6 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 8 2 1. POSTMODERNISMI TÄHENDUS JA OLEMUS Postmodernism postmodernsele ajajärgule vastav suundumus kultuuris: kirjanduses, kunstis, arhitektuuris, filosoofias jne. Väljendab varasemast erinevate vahendite ja meetoditega ümbritsevas maailmas asetleidnud muutusi. Postmodernism on kultuuriepohh, mille algus jääb 1960. aastatesse, haripunkt 1970.- 80. aastatesse ja mis järjest uute tunnuste lisandudes kestab tänase päevani. (Kraavi 2005: 11) Postmodernses maailmas ei ole inimesed enam veendunud, et teadmine on oma olemuselt hea
täiesti uut ja enneolematut. Seevastu modernistlik arhitektuur käis teadusliku arenguga rohkem käsikäes, millest annavad tunnistust sellised suunad nagu funktsionalism, kuigi ka see on uuenduslik hoiak mineviku suhtes, nt ornamentide põlgamise näol. Postmodernism (postmodernne)- Selle sõnaga tähistatakse pärast II maailmasõda paljudes eluvaldkondades toimuinud muutisi, mis on mõjutanud inimeste elulaadi, suhet maailmaga ja kultuurilisi harjumusi. postmodernsele ajajärgule vastav suundumus kultuuris: kirjanduses, kunstis, arhitektuuris, filosoofias jne. Kultuuriepohh, mille algus jääb 1960.aastatesse, haripunkt 70-80.aastatesse ja mis järjest uute tunnuste lisandudes kestab tänapäevani.Tänapäeva kultuur on ristand teiste, erinevate maade kultuuridest. Postmodernses maailmas on hirm võõraste kultuuride ees asendunud huviga nende vastu. Kuigi postmodernistlikult erinevuste kultuuril on palju positiivseid küljgi:maailm muutub
traditsiooniline maastik?. Mõttes me väärtustame endisaegseid maastikke ja idenfitseerime end nende kaudu, kuid oma tegudsed võõrandume neist. Maastik ei saa kunagi valmis, see on pidevas muutumises. Siiski ei ole muutused hoomatavad üle öö. Maastikul on mälu ja see säilitab vana veel kaua. 4. Püsivad ja muutuvad maastikud eestis- Palang ja teised. Eesmärk selgitada Eesti maastike kui füüsilis-kultuuriliste ilmingute arengut, keskendudes eelkõige muistsele ja postmodernsele perioodile. Tänapäeva maastiku mõistmiseks tuleb tunda ajalugu. Sotsiaal-majanduslike formatsioonide vahetumine tekitab n-ö ajalisi piirdeid, mistõttu nooremad inimesed ei suuda vanemaid maastikke mõista kuna neil puudvad mälestused. Näiteks kolhoosiaja ehitised on märgatavad, kuid nende otstarve ja tähendus on nooremale põlvkonnale, samuti välismaalastele, raskesti taibatav. Ühest küljest on loodusteadused hakanud liikuma holistliku lähenemise poole, et kultuuril on
tütarlaps oli raskesti haige ja operatsiooniks polnud raha ja Rein läheb raha röövima. See rööv ebaõnnestub ja Rein põgeneb kuhugi kaugele kodumaalt. Kogu tegevus toimubki mingis geograafiliselt imelikus ja mitmetähenduslikus kujutluslikus paigas nimega Sancta Aeternita. See võiks esti keeles olla püha igavik. Seega ülimalt sõmboolse nimega paik. Seal Rein peab hotelli ja mõtleb oma minevikust, olevikust ja tulevikust. See tekst on võrdlemisi postmodernsele romaanile omaseid jooni sisaldav lugu. Juba zanrilisusest lähtuvalt me võime lugulaulust rääkida kui uue aja muinasjutust. Täpselt samamoodi on see jällei ka romaanikirjutamisega eksperimenteerimine, mingiugune katse zanri piire ja võimalusi avardada. Ka see joon kuulub postmodernsete romaanide juurde. Ka selles tekstis torkab silma keeleline külg, mis mõnevõrra on sarnane ,,Pilved asfaltile" raamatu väljendusliku poolega
annaabi.ee 
