EESTI KEEL POSTMODERNISM Postmodernset (lad. K post- pärast/taga, modernus-nüüdisaegne) maailma iseloomustab veendumus, et teadmine ei pruugigi olla oma põhiolemuselt hea. Modernismi edendamine. Märgib ühtse ja universaalse maailmavaate ammendumist. Postmodernismi võidukäik massiteabeajastuga ( TV, raadio) Kolme omaduse olemasolul nimetatakse postmodernseks teoseks. Postmodernismi tunnused: 1.) Tõdede paljusus 2.) Kaos 3.) Emotsionaalsus 4.) Autoriteetide kummutamine 5.) Nihilism (kõige eitamine) 6.) Iroonia 7.) Urbanism 8.) Globaliseerumine 9.) Ebapüsivus 10.) Tehnoloogilisus 11.) Ühiskonna vabadus 12.) Elektilisus (erinevate ajastute kombineerimine) 13.) Ülim eesmärk demokraatia 14.) Eksperimenteerimine (kõik lubatud) 15.) Tolerantsus 16.) Seni kehtinud tõdede kummutamine
ÜHISKONNA ARENG Ühiskonna arengut iseloomustatakse järgmiste tunnuste alusel: 1. valitsemise järgi diktatuur ja demokraatia 2. majanduse ja tehnoloogia arengu järgi industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond 3. sotsiaalse võrdsuse ja õigluse põhjal heaoluühiskond 4. sotsiaalfilosoofid jaotavad ühiskonna modernseks ja postmodernseks Tööstusühiskond algas Inglismaalt tööstusrevolutsiooniga, Postindustriaalne ühiskond 19. sajandi lõpust, infoühiskond 20. sajandi keskpaigast, teadmusühiskond 1970.aastatest (muidugi arenenud riikides). Modernne ühiskond 20.sajandi algusest, postmodernne 1970.aastatel Tööstusühiskonna põhijooned: · esikohal tööstuslik tootmine · konveiersüsteem - fordism · aja otstarbekas kasutamine (aeg on raha)
Tarbimisühiskonna diktatuur Praegust ühiskonnakorraldust nimetatakse lisaks tarbimisühiskonnale veel postmodernseks, postindustriaalseks, meedia- ja elektrooniliseks ühiskonnaks. Paljud arvavad, et see on uus ja enneolematu, kuid tegelikult on uued ainult kogemisvahendid ning enneolematud kvaliteet ja kvantiteet. Tarbimisühiskond on tegelikult ühiskond, mis on orienteeritud aina enam suurenevale tarbimisele, ületarbimisele ja seda inimeste rumaluse ning naiivsuse arvelt. Tarbimishulluses on tegelikult mitte ainult noored, vaid ka täiskasvanud.
alguspunktiks. Lyotardi meelest on igasugune üksmeel terrorismi alguseks. Teised postmodernistid on keskendunud sellele, kuidas sarnaste huvidega inimesed ühendada. Parim lahendus on lasta inimestel kujundada endale oma meetodid. Kas planeerimine on moderne või postmoderne? Postmodernne mõtlemine nii epohhi kui ka sotsiaalse teooriana omavad mõlemad tähtsust planeerimise jaoks. Näiteks loetakse maakasutuse planeerimist modernseks ning perioodi, milles planeerimine on tänapäeval postmodernseks. Postmodernne sotsiaalne teooria on andnud uusi võimalusi, kuidas mõista planeerimise rolli ühiskonnas vastamisi ühiskondliku kontrolli ja võimuga. Planeerimine on osa modernsusest ning peab muutuma, selleks et suudaks rohkem mõista võimusuhteid, kohalikke vajadusi ja nõudmisi. Leonie Sandercock on öelnud: ,,Tänapäeva planeerimine on mittedemokraatlik, ei arvesta rassi ega sugu ning on kultuuriliselt homogeenne."
kodakondsust oleks võimalik omandada mõistlikel tingimustel. Kodakondsuseta inimeste suur osakaal ühiskonnas ei tule stabiilsusele kasuks. Eesti rahvastikust moodustasid apatriidid 2003. aastal umbes 12 protsenti, mis on rahvusvahelises võrdluses üpris kõrge näitaja. 21 Tänapäeva maailm 6. Postmodernne ühiskond Tänapäeva maailma, aga ka mõnd arenenud ühiskonda, nimetatakse sageli postmodernseks. Räägitakse ka postmodernismist kunstis ja kirjanduses. Järgnevalt püüamegi mõista, mis see postmodernne ühiskond siis õieti on, kust see ilmus ja kuidas meie igapäevaelu mõjutab. 6.1 Modernse ja postmodernse ühiskonna erinevused Eesliide post- tähendab millegi järel, pärast. Seega siis on postmodernne ühiskond see, mis järgnes modernsele. Ometigi ei kujuta postmodernne ühiskond erinevalt industrialismi- postindustrialismi arengust endast modernse ühiskonna jätku
Need autorid loovad modernistliku poeedi kuju. Sellist tüüpi poeedi kuju sisaldab endas ka väga tugevaod euroopalise romantismi mõjusid ja sel ajal välja kujunenud poeedi imagot poeet on keegi, kes kõneleb suure rahvahulga eest, väljendab masside mõtteid; ta on keegi, keda võiks nimetada geeniuseks; ta on erandinimene, kes mõistab rohkem kui teised ja oskab eripärast tunnetust ka väljendada. Hirve ei saa esmapilgul nimetada postmodernseks poeediks, kes mängib mingite kujnditega. Tema luule seotud ikkagi klassikalisel kujul luuletamisega. Tema luule näiteks oma vormi poolest on äärmiselt klassikaline Hirv oma tekstide puhul hoolib väga rõhutatult vormist: milline on värsimõõt, stroofi mõõt; keskseimaks on riim. Paljuski on just Hirv jäänud selleks autoriks, kes vabavärsi domineerimisperioodil kirjutab vormipuhast riimilist luulet
3. Erasektori professionaalid - postmoderne elustiil: sport ja hedonism, ekstravagantsus ja keha eest hoolitsemine, Kuid organisatsioon kui selline on väheneva tähtsusega. Savage ja kolleegide uuring ikkagi toetab seda, et kultuuriline vara (pro organisatsiooniline ja majanduslik) on oluline mõjutaja Inglise ühiskonnas. Alternatiivne keskklass võtab oma stiililist baasi vastukultuurist 1960ndatest, mida muudab 1990ndate stiilist postmodernseks komformsuseks. Liikumine gurppide ja kihtide vahel võib olla vaba vaid näiliselt. Postmodernism aga mitte kõigile. Dittmar (1992): kuidas toimib ,,näiline" vabadus liikumiseks. Alla-turstamine ja üles- turustamine. Kalleid asju tehakse odavamalt, ,,igapäevased" asjad estetiseeritakse (lõhkised teksad). Seepärast tekib teatav võltssolidaarsus sümbolite kaudu. Justkui oleks kõik avatud maitsetele, kõik variandid võimalikud. Demokraatlik väljanägemine.
annaabi.ee 
