[...] Tallinna Ülikooli asutamine on parim mis Eestiga on taasiseseisvuse järel juhtunud (ibid.) · Võib ka olla eestikeelne märke: ,,(samas)" YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 34 Lõikude kaupa viitamine EI!!! · Pole hea toon viidata järjest lõikude kaupa, kus pikk lõik ja viide, pikk lõik ja viide... · Näide: Eelnevalt analüüsitud postkommunistlike riikide omapärad loovad postkommunistlikes riikides takistusi kindlustatuse ja ühendatuse seisukohast ning tekitavad lisaks ka suure tõenäosusega konflikte ning võitlust parteisüsteemis. Postkommunistlike KIE riikide parteisüsteemid ja parteid ning ka demokraatia on tänaseni alles arengujärgus, seega ei olegi võimalik, et valijatel oleksid kindlad eelistused välja kujunenud, sest süsteemi muutustest on möödunud veel liiga vähe aega
tundnud, et nende arvamust on kuulatud. Kooseluseadusega kaasnes Eesti ühiskonnas terav debatt ning üle pika aja oli näha, et eestlastele lähevad poliitilised otsused korda. Sellepärast pettusid paljud Eesti poliitikutes, sest Riigikogu liikmed ei vastanud ega lugenud isegi eraisikute kirju. Seega arvan, et demokraatia on Eestis veel noor ning aja jooksul see areneb. Üldiselt on meil efektiivne demokraatia ning võrreldes teiste postkommunistlike riikidega ka arvestatav poliitiline kultuur. Meil on mitmeid erakondi, kuid küsitavad on nende väärtused ja maailmavaatelised põhimõtted. Meediasse jõudvad uudised poliitskandaalidest tõrjuvad rahva võimust kaugemale ja tekitavad vastumeelsust. Selge on see, et muutused ei saa toimuda paari aastaga ega mõne uue erakonna tekkega, vaid selleks peaksid muutuma olemasolevate poliitikute väärtushinnangud. See on aeganõudev protsess, mille pidurdajaks on meie
riigile lojaalne. Neil aastatel jaotati kodakondsust kergemini just välisriikide survel, kuna kardeti, et muidu võib Eestis toimuda diskrimineerimine vähemusrahvuste suhtes. Aastatel 1992 - 1996 sai naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse ligi 87 tuhat isikut(tabel (4)), see arv oleks võinud suurem olla aga kõik mitte-eestlased ei uskunud iseseisva Eesti tulevikku ning püsisid ettevaatlikul seisukohal, taotlejate arvule ei aidanud kaasa ka tüüpiline postkommunistlike riikdele sarnane majanduskriis. Kodakondsuse saajate arv vähenes veelgi, kui 1995. aastal jõustus kodakondsuseseadust, mil raskendati naturalisatsiooni käigus saadavat kodakondsuse ekssamit ning nõudeid toimus kodakondsuse saajate arvu langus. Paiksustsensus suurenes 2 aastalt 5 aastani ning lisandus keeleeksamile ka kodakondssus -ja põhiseaduse tundmise eksam.( kodakondsuse seadus 1995(5)). Kui peale 1995. aasta
3 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 87, 2004 4 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 87, 2004 5 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 87, 2004 6 Autoriõiguse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/810714?leiaKehtiv (10.10 2012) 3. TARKVARAPIRAATLUS Piraatlus intellektuaalse omandi valdkonnas on kuum teema kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis. Kahjuks oleme siiski koos teiste postkommunistlike riikidega saanud üha enam tuntuks piirkonnana, kus muu kuritegevuse kõrval lokkab ka nn spetsiifiline kuritegevus. Hetkeline olukord on keeruline, kuna ligikaudu 90% meil kasutavast tarkvarast on illegaalne, audiovisuaalse toodangu müümisel ei järgita vastavaid seaduseid ning üha enam on turul maailmakuulsate firmade võltsitud kaubamärkidega toodanguid. Seda kõike kvalifitseeritakse kogu maailmas piraatluse ning võltskaubandusena, milles süüdi olevaid
allasutuste mõistliku koosseisu teemaga (kõik 20 aastat). Kui proovida kogu perioodile leida ühendavat märksõna, siis oleks selleks tõenäoliselt kokkutõmbamine või konsolideerimine kuigi erinevat tüüpi asutusi on selle aja jooksul nii loodud, kaotatud kui ka liidetud, on üldsuunaks olnud haldusorganisatsiionide koondamine ja nende arvu vähendamine. Kesk ja Isa-euroopa postkommunistlike riikide sead on eesti silma paistnud kõige radikaalsema avaliku sektiri vähendajana. Põhjusi selleks võib leida nii esimeste üleminekuaastate rahvusvahelisest keskkonnast, kus domineerisid neoliberaalsed arusaamad valitsemisprobleemidest ja neile sobilikest lahendustest, kui ka Eesti seest, kus need arusaamad leidsid juurdumiseks viljaka pinnase. Isamaaliidu ja
annaabi.ee 
