4.Kes olid väljapaistvamad juhid? Johann Voldemar Jannsen Jakob Hurt Carl Robert Jakobson 5.Millised linnad ja piirkonnad kujunesid liikumise keskusteks? Tartu, Peterburi, Viljandimaa 6.Kes olid nn. Peterburi patrioodid? Johann Köler 7.Nende hulgas on ka Eesti esimene elukutseline kunstnik. Kes, nimetage tema maale? Johann Köler. ''Tütarlaps allikal,, ''Ema portree,, ''Isa portree,, 8.Keda hüüti Postipapaks? Johann Voldemar Jannsen 9.Millised olid olulisemad ärkamisaja üritused ja ettevõtmised (aasta ja sündmus) (6-10)? Üldlaulupidu 1869 Eesti põllumeeste selts 1870 Eesti kirjameeste selts 1872 Karskus seltsid Aleksandri kool Rahvaluule suurkogumine - 1888 Pärnu postimees 1857 Sakala 1878 Eesti üliõpilaste selts 1870 Lipu õnnistamine 1884 10.Mis oli EKS peamine eesmärk?
võinud olla õnnetused ja kuritööd. Sellest küljest vaadatuna oli Perno Postimees erinev tänapäeva ajalehest, kuid leht oli populaarne. Ajalehe enda andmeil oli aastal 1862 tellijaid 2262, lugejaid muidugi rohkem. Just selles ajalehes mainitakse esmakordselt kirjasõnas etnonüüme Eesti ja eestlane. Aastal 1863 ongi lehe nimeks juba ,,Eesti Postimees". 3 aastat varem on nimetus eestlane muutunud üldiseks. Johann Voldemar Jannsen, keda hellitavalt Postipapaks kutsuti, suutis kujundada eestlastes lugemistraditsiooni ning äratada huvi nii hariduse, religiooni kui välismaailmas toimuva suhtes. Eestlane hakkas liikuma järk-järgult üha enam harituse suunas. Kõige olulisemaks Jannseni tegevuse ajaks võib mõnes mõttes pidada rahvusliku ärkamisaja algust. Jannseni eestvedamisel asutati 1865.aastal Tartus laulu-ja mänguselts ,,Vanemuine", kus ka esimesed eestikeelsed näidendid ette mängiti. Seega võib öelda, et tänu Jannseni
·Otto Wilhelm Masin ,,Maarahva Nädala Leht". ·Kreutzwald ,,Maa- ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (ajakiri/ajaleht). ·Eelmainitud teosed ei jäänud püsivalt ilmuma. ·Eduard Ahrens (1843) koostas eesti keele grammatika, võtteks aluseks keskmurde. ·Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing seltsid, kus tegeldi eesti keele edasiarendamisega. ·Masing kinkis eestlastele õ- tähe. ·1857. aastal ,,Perno Postimees" (J.V. Jannsen). Meest hakati kutsuma Postipapaks. ·Samal aastal hakkas Õpetatud Eesti Seltsi toimetuses ilmuma F. R. Kreutzwaldi regivärsiline eepos ,,Kalevipoeg". (oli eeskuju saanud soomlaste Kalevalalt). ·1860/1870 jõudis eepos rahva sekka. ·Kreutzwaldi hakati kutsuma Lauluisaks. ·Estofiilid- eesti keelt emakeelena ei rääkinud, kuid huvitusid kultuurist. · Tartu Ülikooli teadlased Georg Friedrich Parrot (lähedane sugulane keiser Aleksandriga), Wilhelm Struve (astronoom), Karl Ernst von Baer (füüsik, M.H
1819 – Liivimaa talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. 1849 – Liivimaa talumaa piirid fikseeriti 1856 – Eestimaa ülemineku soodustas taharendile. Eestlasest talupoeg võis käia kohtus, võis mõisniku kohtusse kaevata. 11.Nimeta Eesti ärkamisaja tegeasi (3) Mis oli igaühe panus tahvaslikus liikumises? Johann Voldemar Jannsen – Hakkas välja andma ajalehte „Perno Postimees“ Rahvas hakkas teda kutsuma postipapaks. Carl Robert Jakobson – Alustas „Sakala“ ajalehte tegema. 1848.aastal sai ta loa andma ajalete „Sakala“ Lydia Koidula – Oli esimene naine, kes sai kõrgeima hariduse, mis oli baltimaadel võimalik saada. Koidula viis isamaalüürika ja luule juhtivaks žanriks, olles kaasaegssetele ning järelpõlvedele suure mõjuga eeskujuks. 12.Nimeta sündmused ja seltsid. Sündmused : 1) Perno postimees 2) Laulupidu (1869) 3) Rahvaluule kogunemine Seltsid :
Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent siiski talupojaseisusest ja maarahva keskelt. Hariduse oli ta saanud Vändra kihelkonnakoolis. Tema kirjutamisstiil oli lopsakas ja isalikult õpetlik, natu ajastule kohane. Lugejad hakkasid Jannsenit peagi Postipapaks kutsuma. "Perno Postimees" ei olnud võitlev ega ühiskonnakriitline,alalhoidlikkus ilmnes isegi kasutatavas vanas kirjaviisis, kuid kõik see polnudki esialgu oluline. Ajalehe murranguline tähtsus seisnes rohkem selles,et ta lõi esimese moodsa eestlasi ühendava suhtluskanali. Rahvust ühendav ja võiks öelda,et rahvust loov suundumus avaldub juba "Perno Postimehe" avalauses : Terre, armas Eesti rahwas! Minna, Perno Postimees Kulutama olen wahwas Keik, mis sünnib ilma sees
informatsioonil ärksamaid ja haritumaid eestlasi ühendav ja aktiviseeriv tähendus. ,,Perno Postimees ehk Näddalileht" J.Jannseni toimetamisel, sai suure leviku osaliseks. Jannsen toetas rahvuslikku eneseteadvust, arvustas ümberrahvustumist, propageeris koolihariduse tähtsust, nõudis kihelkonnakoolidesse ilmalikke õppeaineid ja võitles väljarändamise vastu, võttis senise ,,maarahva" asemel omanimetusena kasutusele mõiste "eestlased".Teda hakkas rahvas tema tegevuse tõttu austavalt Postipapaks hüüdma. Ajakirjandus aitas eestlastel ka üksteist n-ö üles leida, st teistest Eestimaa paikadest sarnase mõtteviisiga inimesi avastada. 19.saj. teisel poolel saabki ilmalik kirjandus kultuuriliselt tugevama positsiooni. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus, määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised ja organiseerisid kollektiivsete palvekirjade saatmise Vene võimudele. Liberaalsetest ideedest lähtuv rahvuslik
ajakirjandusele. Eestikeelse ajakirjanduse teket tuleb eriti oluliseks pidada, sest eestlastest ei saanud mitte ainult innukad lehelugejad, vaid ka aktiivsed kirjasaatjad, st ühiskondlikus elus osalejad. Ilma Perno Postimehe, Eesti Postimehe ja Sakalata poleks olnud mõeldavad ei ärkamisaegne kultuuriline tegevus ega ka rahvusliku liikumise levimine üle kogu maa. Johann Voldemar Jannsenit, kes andis välja nii Perno kui ka Eesti Postimeest, hakkas rahvas tema tegevuse tõttu austavalt Postipapaks hüüdma. Ajakirjandus aitas eestlastel ka üksteist n-ö üles leida, st teistest Eestimaa paikadest sarnase mõtteviisiga inimesi Rahvuslik ärkamine J. V. Jannseni kirjutatud on Eesti hümni sõnad Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (1855–1881) vabameelne
annaabi.ee 
