Muutused kultuuris Kultuur on pidevas muutumises olnud kogu aeg. See on enamasti tingitud mingist muutusest ühiskonnas. Kuidas on muutunud kultuur läbi ajastute ja mis on selle tinginud? Agraarühiskonnas elasid inimesed maal. Kuna elati maal, siis olid ka pered suured, sest nii oli lihtsam majapidamistöid omavahel ära jagada. Mida rohkem töökäsi, seda paremini kulgeb töö. Inimesed sõltusid palju teineteistest. Kui suhted olid head, siis ka abistati ja aidati teineteist. Puudus igasugune anonüümsus. Kuna tollal peeti kirikuskäimist väga oluliseks ja kui keegi oli mingil põhjusel minemata jätnud, siis sahistas terve külarahvas sellest pikalt. Nii oli ka lastesaamisega. Ei kiidetud vallalisi naisi heaks, kes olid lapseootel. Tehti luulet, laulu ja tantsu ning koguneti suvisel pööripäeval lõkke umber, aeti aidas puskarit. Seejärel toimusid mitmed muutused. Areneti teaduses, tehnika...
7. Nimeta peamisi maailmakaubanduslikke suundi 20 saj. algul Põhjariigid omavahel (masinad, seadmed, tehnoloogia) Põhjariigid ja Lõunariigid (P masinad, seadmed , esmatarbekaup. L tooraine, puuviljad jne) 8. Nimeta kolooniate iseseisvumise põhjusi 1) kodusõjad, 2) Industrialiseerumine , kas iseseisev või sõltuv. 3) Emamaad olid siirdunud postindustriaalsesse majandusse, seetõttu ei olnud huvitatud kolooniatest. 9. Selgita näite varal geograafilist tööjaotust ja suhtelise eelise printsiipi. Näiteks on see, kuidas põhjamaade karmis kliimas banaane ei ole võimalik kasvatada, Brasiilias aga kasvatatakse ja neid veetakse ka välja. Samas on põhjamaade inimesed suutnud välja mõelda tõhusa metsatehnika ja kaasaegsed kommunikatsioonitehnoloogiad.
Fukuyama ,,Suur vapustus'' lk 15 38 · Viimase poole sajandi jooksul on paljud majanduslikult arenenud riigid järkjärgult liikunud nn. ,,infoühiskonda'', ,,infoajastusse'' või ,,postindustriaalsesse ajajärkku'' seda nimetab Toffler Kolmandaks laineks. · Vaimne töö hakkab asendama füüsilist. · Infoühiskond hakkab rohkem tootma kaht nüüdisaegses demokraatias hinnatud väärtust vabadust ja võrdsust. · Üleminek teadmistele toetuvale majandusele, mis annab inimestele võimu, andes neile juurdepääsu informatsioonile. · Üldiselt seostatakse infoajastut interneti tulekuga 1990. aastatel. · 1960
kihistumise süsteemis Sotsiaalne tõrjutus- olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises Sotsiaalne sidusus- ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu Tööstusühiskonna põhijooned: Esikohal tööstuslik tootmine Konveiermeetodi kasutamine Ratsionaalsus (aeg on raha) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstusühiskonnast postindustriaalsesse Tööstuslik tootmine Eesmärk: suure kaubahulga tootmine Maa ja linna, proletaarse ja kodanlase elustiilide suur erinevus Teenindussektor eesmärk: teadmised inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustusid POSTINDUSTRIAALSE ÜHISKONNA TUNNUSED Postindustraalse ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20. saj Hankiva ja töötava tööstuse arvelt kasvas teenindussektori e. tertsiaalsektori osatähtsus Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses
Põlisrahvastik, kelle tööstusesse asumine oli niiviisi takistatud, jäi võrdlemisi olulises osas veel põllumajanduslikuks maarahvaks; veel praegugi elab linnas vaid veidi üle poole eestlasi ja põlisvenelasi. Tõsi, oma parema hariduse tõttu oli põliselanikel võimalus tööd leida teenuste osutamisel ja haritlastena, tihti isegi riigivalitsuses, kuigi seal selgelt eelistati tulnukaid kui ustavamaid. Umbes 1970. aastal läksid maailma eesrindlikumad maad üle uude, postindustriaalsesse arenguetappi. Selle üheks tunnuseks on desindustraliseerimine - tööjõu äravalgumine tööstuslikelt kutsealadelt teenustesse, teabetöötlusse, juhtimisse ja muudesse kõrget haridust nõudvatesse ametitesse. Eesti rahvastiku kumbki osa polnud selliseks arenguks valmis. Ja meil kehtiv nõukogude võim ei tahtnud sellega kaasa minna, vaid ennem takistas seda. Eesti desindustraliseerimine 1970-1991 toimus väga aeglaselt
Rahvuslus on paljude inimeste usk sellesse, et neil on midagi ühist, mis on küllaldane, et otsida poliitilist ühtsust. See on muutunud geograafilise piirkonna elanike kokkusulatamise tööriistaks alles viimase 400a jooksul. Selle teke langes kokku kapitalismi arenguga. See on olnud hiljutine võimas faktor sotsiaalsete ja kultuuriliste muutuste esilekutsumises. 19.6. Millised kaks aspekti aitavad mõista moderniseerumist preindustriaalsest postindustriaalsesse ühiskonda? 1) ühiskonna mobiliseerumine, mille käigus sotsiaalse, majandusliku ja psühholoogilise orientatsiooni vanad mustrid nõrgenevad ja inimesi on võimalik sotsialiseerida uutele mustritele 2) ühiskonna sotsiaalne diferentseerumine, nihe hajuvatelt rollidelt spetsialiseeritud rollidele ühiskonnas. 19.7. Mida pidas Weber termini «ratsionaliseerimine» näol silmas?
annaabi.ee 
