apud+acc juures,kõrval,lähedal cum+abl koos de+abl kohta,eemale ex+abl välja,ära in+abl kus? in+acc kuhu? post+acc pärast,taga sine+abl ilma aub+abl all Esse(olema);Posse(suutma/saama/võima/oskama) MINA-ego sum possum minu oma-meus SINA-tu es potes sinu oma-tuus TEMA est potest MEIE-nos sumus possumus meie oma-noster TEIE-vos estis potestis teie oma-vester NEMAD sunt possunt NIMI/OMADUS SÕNA KÄÄNAMINE: Ainsus: -A(n) -US(m) -UM(k) KES puella amicus verbum KEDA puellam amicum verbum KELLEGA puella amico verbo Mitmus: KES puellae amici verba KEDA puellas amicos verba KELLEGA puellis amicis verbis..... KEDA?:mind-me;sind-te;neid-nos;teid-vos; KELLEGA?:minuga-me;sinuga-te;meiega-nobis;teiega-vobis; Tegusõnade pööramine ma are-o; ere-eo; ere-o; re-o sa are-as; ere-es; ere-is; re-s ta are-at; ere-et; ere-it; re-t
mis võisid saada eraomandi objektiks. Vabaduses olevad metsaloomad- kinnipüüdmisega muutuvad püüdja omandiks.Peremeheta on ka res derelictae- mahajäetud, äravisatud asjad, kuid mitte lihtsalt kaotatud asjad. Neid võib leidja omandada. Rooma juristide töödes liigitatakse asju: 1. Kehalised-res corporales. Asjad, mida saab tajuda kompamise teel-quae tangi possunt. NT:maatükk, ori, tooga 2. Kehatud-res incorporales. Asjad, mida ei saa tajuda kompamise teel-quae tangi non possunt.NT.viljakasutusõigus Liigitus selle järgi, kas peame asja juures olulisteks tema individuaalseid, konkreetseid tunnuseid või iseloomustame teda liigitunnustega: 1. Res non fungibiles- individuaalsed, mitteasendatavad, mittefungibiilsed asjad. Ühte asja ei saa asendada teise samasugusega (kunstitöö) 2
Emancipatio toimus algselt lapse kolmekordse müümise teel, hiljem avaldusega kohtu eest või imperaatori reskriptiga. Teatud isiklik varandus võis olla ka lastel ja orjadel. Seda nimetati pekuulium (peculium) ehk teatud osa isa või isanda varast orja või lapse faktilise valitsemise all iseseisvaks majandamiseks. Selleks võis olla maatükk või rahasumma: D. 15.1.7.4. Ulpianus libro vicensimo nono ad edictum: In peculio autem res esse possunt omnes et mobiles et soli: vicarios quoque in peculium potest habere et vicariorum peculium: hoc amplius et nomina debitorum. (Pekuulium võib aga sisaldada igat liiki asju, nii vallasasju kui maad: Pekuuliumis võivad olla ka alluvad orjad (vicarii) ning alluvatele orjadele kuuluv pekuulium, samuti võlglastele antud ja neilt saada olevad võlad.) D. 15.1.25.: Pomponius libro vicensimo tertio ad sabinum: Id vestimentum peculii
Teine eristus on Gaiuse asjade liigitus nende omaduste alusel: RES (esemed) Corporales (kehalised asjad) Incorporales (kehatud asjad) See liigitus enamikes riikides Lisaks sellele: res quae pondere numero mensurae consistunt (asjad, mida määratletakse kaalu, arvu ja mõõdu järgi tänapäeval kasutusel mõiste asendatavad asjad) res quae usu consumuntur (äratarvitatavad asjad) res quae sine interitu dividi non possunt (asjad, mida ei ole võimalik jagada ilma hävitamata) res mobiles-res immobiles (vallas- ja kinnisasjad) Asja liigitustest erinev, ent asjaõiguse mõismise seisukohalt tähtsad on ka: koostatud asi (corpus ex contingentbus) näiteks laev, maja asjade kogum (corpus ex distantibus) näiteks loomakari, raamatukogu asja osa (pars) päraldis (näiteks maamajapidamises instrumentum fundi) ja peaasi vili (fructus) - laps
mis võisid saada eraomandi objektiks. Vabaduses olevad metsaloomad- kinnipüüdmisega muutuvad püüdja omandiks.Peremeheta on ka res derelictae- mahajäetud, äravisatud asjad, kuid mitte lihtsalt kaotatud asjad. Neid võib leidja omandada. Rooma juristide töödes liigitatakse asju: 1. Kehalised-res corporales. Asjad, mida saab tajuda kompamise teel-quae tangi possunt. NT:maatükk, ori, tooga 2. Kehatud-res incorporales. Asjad, mida ei saa tajuda kompamise teel-quae tangi non possunt.NT.viljakasutusõigus Liigitus selle järgi, kas peame asja juures olulisteks tema individuaalseid, konkreetseid tunnuseid või iseloomustame teda liigitunnustega: 1. Res non fungibiles- individuaalsed, mitteasendatavad, mittefungibiilsed asjad. Ühte asja ei saa asendada teise samasugusega (kunstitöö) 2
külaskäigule tõsiselt vastu ja tuletas piiskopile sel puhul meelde Musta Raamatu seadusepunkti, mis oli dateeritud Saint-Barthélemy eelpäevaga 1334-ndal aastal ja mille põhjal oli keelatud kloostrisse astuda ükskõik mis naisel «olgu ta vana või noor, emand või ümmardaja». Vastuseks sellele tuli piiskopil toetuda legaat Odo määrusele, mis lubas erandit teha mõningaile suurtele daamidele, «aliquae magnâtes mulieres, quae sine scandalo vitari non possunt» Seepeale protesteeris jällegi ülemdiakon, seletades, et legaadi määrus, välja antud 1270-ndal aastal, oli Mustast Raamatust sada kakskümmend seitse aastat vanem, järelikult viimasega kehtetuks tunnistatud. Ja ta tõrkus printsessi ette ilmumast. 8 8 Pealegi võis veel märgata, et ta vastumeelsus mustlaste ja mustlannade vastu oli juba mõnda aega tugevamaks kasvanud. Ta oli piiskopilt nõudnud keelu avaldamist, mille põhjal
annaabi.ee 
