Ühtsustunne kasvas. Suurt rolli mängis läbirääkimistel Jaan Poska, kelle juhtimisel siiski ju õnnestus väikesel ja hapral Eestimaal säilitada oma iseseisvus. Teekond oli raske Eestile, kuid Eesti jõudis pärale. Tänu Jaan Poska saavutatud Tartu rahule võib iga eestlane uhkelt seista ka tänapäeval oma kodumaal. Sellist asja ei saa võtta iseenesest mõistetavalt, sellist asja tuleb tähistada ning au anda nii Jaan Poskale kui ka sõdijatele. Diana Turja 12Y
8 "Eesti ajalugu elulugudes" lk 102 9 "Jaan Poska oma ja meie ajas" lk 8085 8 Linnapeana Seoses sõjaseisukorra väljakuulutamisega muutus olukord kardinaalselt. Paljud eestlasest ühiskonnategelased varjusid või läksid maapakku, paljud arreteeriti. Ka mitmed Tallinna linnavolikogu liikmed, nende hulgas ka Jaan Poska, istusid lühemat aega Toompea vanglas. 1906. aastal omandasid riigiduuma valimised ühiskondlikus võitluses kaaluka koha. Ka poskale tehti ettepanek duumasse kandideerida, kuid ta keeldus ja lükkas tagasi ka pakkumise asuda Tallinna linnapea kohale. Reaktsiooniaastail eemaldus ta ühiskondlikust tegevusest täiesti ja tegeles intensiivselt advokaadipraksisega. Väga populaarse juristina kogunes tööpakkumisi rohkem, kui ta suutis vastu võtta. 1913. aastal, alles 7 aastat hiljem, ühiskondliku tõusu perioodil õnnestus mõningatel
tundides eestlased ja loomulikult räägiti seal eestlusest ja eesti kultuuriloost. 1909. aastal eesti keele tunnid Reaalkoolis lõppesid, aga salajane organisatsioon tegutses edasi ja sinna kuulus ka juba teiste koolide õpilasi. Organisatsiooni liikmed arendasid oma rahvuslikku eneseteadvust ja hindasid võimalikult head haridust. 1913. aastal sai Tallinna linnapeaks Jaan Poska, kellest sai samas ka Reaalkooli kolleegiumi esimees. Tänu Jaan Poskale ja Reaali direktorile Nikolai Kannule õnnestus võimlemisõpetajal Anton Õunapuul luua esimene skaudirühm Tallinnas ja see kandis poliitilist ideed. Peale Veebruarirevolutsiooni algas õpilaste ja õpetajate ühine aktiivne tegevus. Anton Õunapuu moodustas õppuritest üksuse, kuhu 1917. aastal kuulus 340 õpilast (16 - 20 aastased), realiste nende hulgas oli 82. Algul oli rood relvadeta, siis õnnestus annetustena saadud raha eest muretseda relvad
Toetusmeeleavaldus Petrogradis 26.03 40 000 osalejat Otsus 30.03 "Eesti ajutine omavalitsus" Eesti kubermang kuni 01.01.1919 Ajutine valitsus ootab Asutavat Kogu Kõrgeimaks omavalitsusorganiks Maanõukogu (maapäev) kubermangukomissari kõrval peab olema nõu andev organ Ajutine Valitsus eeldab, et sellel nõu andev roll Poska kõrval Poliitilised jõud Eestis Maanõukogus tulevad valimised aktiviseerivad erakondi et moodustada maanõukogu, mis hakkab Poskale nõu andma Poska nägi seda selliselt, et nõukogu on temast tähtsam ja ta kuuletub neile Eesti Demokraatlik Erakond 1905 Jaan Tõnissoni asutatud Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija asutas erakonna, sest 1905 toimub Venemaal revolutsioon ning antakse teatud poliitilised vabadused Eesti Maarahva Liit (Maaliit) põllumehed Eesti Sotsiaaldemokraatlik Töölise Ühistus Mihkel Martna, August Rei Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride partei
orkestriga ning avaldas muljet. 30.03. määrus. Ajutine valitsus kinnitas määruse „Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta”. Eesti ei saanud otseselt autonoomiat, kuid selle elementidega omavalitsuse. Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati haldusüksuseks ja tekkis rahvus kontingent. Arvestati ka territoriaalselt elanike tahtega. Valitsemine anti Ajutise Valitsuse komissaarile Jaan Poskale, kes moodustas Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu, ka maakondlikud maanõukogud moodustati. Maanõukogu valimised; I etapp – valimiskoosolekud valdades 23. maiks – valdadest valijameeste valimised. I etapp toimus ettenähtud ajal. Enamikus valdades oli esindatud ainult 1 valimisnimekiri, kuna poliitiline opositsioon ja erakonnad ei olnud täielikult välja arenenud. Kus oli mitu inimest nimekirjas, toimus võistlus maaomanike ja maata meeste vahel. Aktiivsus oli üsna madal. 26
koosistumisasutuse juurde, andis AV üle rahva nõudmised. Ka Eestist saadet AV hulk telegramme sama nõudmisega. 30. märtsil kinnitas Av määrused Eestimaa Kubermangu Ajutise Valitsemise korralduseks. Nende määrustega ühendati eestlaste asumaad. Välja jäid uuest loodavast rahvuskubermangust Narva linn, Valga linn koos ümbruskonnaga ja Setumaa. Selle rahvusliku kubermangu juhtimine toimus kubermanguvalitsuse poolt, Poska võim laienes ka Lõuna-Eesti aladele. Poskale nimetati kaks abi - Jaakson ja Kaarel Parts. Määruse järgi ka Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu loomine, mis tuli valida demokraatlike üldvalmisega, sellele anti õigus otsustada kõikid kohalikke halduslikke, kultuurilisi ja majanduslikke küsimusi. Maanõukogu võis ametisse kinnitada Maavalitsuse. 30. märtsi määrustega olid Eesti tollased liidrid rahul - kuni suveni rohkem ei üritatud.
annaabi.ee 
