Ext2 edasiarendus on ext3, mis on täielikult tagasiühilduv ext2-ga. See lisab journaling toe ning võimaluse failisüsteemi suurust käigu pealt muuta. Ext4 on võrdlemisi hiljutine (Linux 2.6.28) täiendus ext3- le. Ext4 vähendab suuremate failide puhul fragmentatsiooni ja parandab lugemiskiirust, lisab journal'le kontrollsummad ning võimaldab kiiremat failisüsteemi kontrollimist. Kõik ext-failisüsteemid ühilduvad POSIX-standardi failide ligipääsuõiguste süsteemiga. Windows ja OS X oskavad lugeda ja kirjutada ext2- ja ext3-failisüsteeme lisatarkvara abil (Windowsi puhul näiteks ext2 ifs, Mac OS X puhul fuse-ext2).
versiooni MULTICS-st. Sellest arenes välja UNIX operatsioonisüsteem, mis sai tuntuks akadeemilises maailmas, valitsuse agentuurides ja paljudes firmades. Mitmed organisatsioonid arendasid omad põhiversioonid: System V AT&T poolt ja BSD California ülikooli poolt Berkeleys. Neil olid alalised variandid samuti. Et teha võimalikuks programmide kirjutamise , mis töötaksid UNIX systeemis, IEEE arendas standardi UNIXi jaoks, seda kutsuti POSIX-ks, mis toetas enamust UNIX-i versiooni. POSIX määratles minimaalset süsteemi mida kutsuti liideseks, mis käskis UNIX süsteemidel toetuda. On fakt, et mõni teine opsüsteem nüüd samuti toetab POSIX-i liidest. 12 1987. aastal autor väljastas UNIX-i klooni MINIX-i, hariduslikul eesmärgil. See on väga sarnane UNIX-le, samuti POSIX-i toetus. See on sisesüsteem ja loetluse lähtekood, mille lisa on samuti saadaval
mida müüs ja haldas ainult IBM. OS/2 on ühilduv DOS'i ja Windows'iga, st et selle opsüsteemiga varustatud arvutitel jooksevad kõik DOS'i ja Windows'i programmid. See ei tähenda aga, et kõik OS/2 tarvis kirjutatud programmid jookseksid DOS'i või Windows'i all LINUX Linux on ühiskasutusel ja multitegumtöötlusel põhinev operatsioonisüsteem, mis töötab personaal- arvutites ja mitmetes teistes arvuti tüüpides. Linux on varustatud POSIX operatsioonisüsteemi standardiga, mis loodi selleks, et dokumenteerida UNIX-i võimaluste standardpaketti. Linux sisaldab kõiki neid võimalusi, lisaks BSD UNIXi ja System V UNIXi paremad võimalused, mis moodustavad mitmekülgse ja tõhusa operatsioonisüsteemi. Linux töötab koos ka muude opsüsteemidega nagu Microsoft Windows, MacOS, UNIX ja NetWare. Linuxi mõtles välja üliõpilane Linus Torvalds. Aastal 1990, kui ta oli Helsingi Ülikooli
OS/2 on ühilduv DOS’i ja Windows’iga, st et selle opsüsteemiga varustatud arvutitel jooksevad kõik DOS’i ja Windows’i programmid. See ei tähenda aga, et kõik OS/2 tarvis kirjutatud programmid jookseksid DOS’i või Windows’i all LINUX Linux on ühiskasutusel ja multitegumtöötlusel põhinev operatsioonisüsteem, mis töötab personaal- arvutites ja mitmetes teistes arvuti tüüpides. Linux on varustatud POSIX operatsioonisüsteemi standardiga, mis loodi selleks, et dokumenteerida UNIX-i võimaluste standardpaketti. Linux sisaldab kõiki neid võimalusi, lisaks BSD UNIXi ja System V UNIXi paremad võimalused, mis moodustavad mitmekülgse ja tõhusa operatsioonisüsteemi. Linux töötab koos ka muude opsüsteemidega nagu Microsoft Windows, MacOS, UNIX ja NetWare. Linuxi mõtles välja üliõpilane Linus Torvalds. Aastal 1990, kui ta oli Helsingi Ülikooli
piirangud – ametlikult on lubatud ainult suured tähed, numbrid, alakriipsud ja punkt, kusjuures tühikud ei ole lubatud ja punkt ei tohi paikneda failinime alguses ega lõpus. Piiratud on ka failisuurused – suurim fail saab olla 4GB suur, mõned vanemad operatsioonisüsteemid suudavad lugeda vaid 2GB suuruseid faile. Nendest piirangutest möödahiilimiseks on kasutusel mitmed ISO9660 laiendused, levinumad on Joliet (lubab pikkasi failinimesi UTF-16 kodeeringus) ja Rock Ridge (säilitab POSIX faili ligipääsuõigused). ISO 9660 failisüsteem on tavaline CD-ROM failisüsteem, mis lubab sul lugeda sama CD-ROM’i ükskõik millisel suuremal arvutiplatvormil. Peaaegu kõik arvutid, mis omavad CD-ROM’i saavad lugeda faile, mis on ISO 9660 failisüsteemist. See tehniline norm, mis tuli probleemiks aastal 1988, on kirjutatud High Sierra nimelise grupi poolt. (Gerring 2010) High Sierra valmistatud ECMA - 119 esitati
ja haldas ainult IBM. OS/2 on ühilduv DOS'i ja Windows'iga, st et selle opsüsteemiga varustatud arvutitel jooksevad kõik DOS'i ja Windows'i programmid. See ei tähenda aga, et kõik OS/2 tarvis kirjutatud programmid jookseksid DOS'i või Windows'i all LINUX Linux on ühiskasutusel ja multitegumtöötlusel põhinev operatsioonisüsteem, mis töötab personaal- arvutites ja mitmetes teistes arvuti tüüpides. Linux on varustatud POSIX operatsioonisüsteemi standardiga, mis loodi selleks, et dokumenteerida UNIX-i võimaluste standardpaketti. Linux sisaldab kõiki neid võimalusi, lisaks BSD UNIXi ja System V UNIXi paremad võimalused, mis moodustavad mitmekülgse ja tõhusa operatsioonisüsteemi. Linux töötab koos ka muude opsüsteemidega nagu Microsoft Windows, MacOS, UNIX ja NetWare. Linuxi mõtles välja üliõpilane Linus Torvalds. Aastal 1990, kui ta oli Helsingi Ülikooli
Ext2 edasiarendus on ext3, mis on täielikult tagasiühilduv ext2-ga. See lisab journaling toe ning võimaluse failisüsteemi suurust käigu pealt muuta. Ext4 on võrdlemisi hiljutine täiendus ext3-le. Ext4 vähendab suuremate failide puhul fragmentatsiooni ja parandab lugemiskiirust, lisab journal'le kontrollsummad ning võimaldab kiiremat failisüsteemi kontrollimist. Kõik ext failisüsteemid ühilduvad POSIX standardi failide ligipääsuõiguste süsteemiga. Windows ja OS X oskavad lugeda ja kirjutada ext2 ja ext3 failisüsteeme lisatarkvara abil. 1.4. HFS+ HFS Plus on Apple poolt arendatud failisüsteem, mis on peamiselt kasutuses Mac OS operatsioonisüsteemiga. Alates Mac OS X versioonist 10.2.2 on toetatud ka failisüsteemi journaling. HFS+ lubab failinimesi pikkusega kuni 255 tähemärki ning salvestab nimesi UTF-16 kodeeringus
Various versioonid NT pere operatsioonisüsteemid on lastud mitmeid protsessori arhitektuur, esialgu Intel IA-32 , MIPS R3000/R4000 ja Alpha , mille PowerPC , Itanium ja AMD64 toeta hiljem maksetena. Idee oli omada ühist koodi baasi custom Hardware Abstraction Layer (HAL) iga platvormi. Kuid toetust MIPS, Alpha ja PowerPC hiljem langes pärast NT 4.0. Lai tarkvara ühilduvus saavutati toetust mitme API "isiksused", sealhulgas Win32 , POSIX ja OS / 2 API - viimased kaks olid järk-järgult, alustades Windows XP. Osaline MS-DOS oli kokkusobivus abil saavutatud integreeritud DOS Virtual Machine - kuigi see funktsioon on järk-järgult x86-64 arhitektuuri.NT toetas per-objekti (fail, funktsioon ja roll) pääsuloendite võimaldab rikkalikku komplekti kaitse load olema kohaldada süsteeme ja teenuseid. NT toetab Windows võrguprotokollid, pärib eelmise OS / 2 LAN Manager võrgustikke, samuti TCP / IP võrgu
Uus tehniline baas pooljuhtseadised Selle perioodil jagnues personal: · Programmisitideks · Operaatoriteks · Teenindajateks · Arvutiseadmete väljatöötjateks Kolmas põlvkond Riistvara integraalsed mikroskeemid, masinate seeria IBM/360, miniarvutid (seeria PDP) Teadlased Ken Thompson Tüüpilised OS CTSS, MULTICS 1974.a. (UNICS)UNIX(Unixplexed Information and Computing Service) Tarkvara Multiprogramsed paketttöötlussüsteemid, ajajaotussüsteemid, standard POSIX Luuakse programmiliselt ühtsed arvutisüsteemid Tehnilises baasis toimus üleminek transistoridelt integraalskeemidele Esimene ühtsussüsteemi arvutid olid IBM/360 seeria arvutid. Neljas põlvkond Suurte integraalskeemide kasutuselevõtmine · Toimub mikroskeemide integreerimisastme järsk tõus ja hinna odavnemine Programmeerimise areng · Esimene programmeerimine seisnes arvutiseadme esipaneelil olevate lülitite õigesse asendisse seadmises
3 desktop Mageia: a freeware version of commercial Mandriva (RedHat derivative) Ubuntu: based on Debian, offers Unity fork of Gnome desktop Fedora: a freeware version of commercial RedHat OpenSuse: freeware version of SuseLinux (Slackware derivative) Debian: conservative distro wildly popular on servers, base for many others Arch: original, minimalist PCLinuxOS (Mandriva derivative) CentOS (RedHat derivative) Zorin (Ubuntu derivative) POSIX pääsuõigused: r lugemisõigus, w kirjutamisõigus, x käivitamisõigus, s setUID, setGID, t sticky bit 9. Arhitektuuri all mõeldakse IT-s: mingi süsteemi tehnoloogilisi põhimõtteid, millisteks suurteks osadeks süsteem jaotub, kuidas osad omavahel suhtlevad, milliseid suuri valmistükke süsteem kasutab Tarkvarasüsteemid ehitatakse reeglina mitmesuguste komponentide kokkupaneku, s.t. kokkuprogrammeerimise teel, või teisiti öeldes: komponente kasutades. :
Graafiliste kasutajaliideste nagu MOTIF lisamine on asja siiski parandanud. UNIX oli üks esimesi C-keeles kirjutatud operatsioonisüsteeme, mis tähendab, et seda saab installeerida igale arvutile, millel on olemas C-keele kompilaator*. Praegu on kasutusel kaks peamist UNIX'i versiooni System V ja BSD4.x (x=0, 1, 2 või 3). UNIX'i-laadsete opsüsteemide hulka kuuluvad AIX, A/UX, Debian, FreeBSD, GNU, HP/UX, Linux, NetBSD, NEXTSTEP, OpenStep, OSF, POSIX, RISCiX, Solaris, SunOS, ULTRIX, USGUnix, Version 7, Xenix. *kompilaator (compiler) - kõrgkeele translaator ehk programm, mis transleerib lähtekoodi objektkoodiks. Linux tasuta levitatav UNIX-i laadne operatsioonisüsteem, mis jookseb tervel real riistvaraplatvormidel, sh Intel'i ja Motorola mikroprotsessoritel. Linuxi kerneli töötas välja soomlane Linus Torvalds. Kuna Linux on tasuta ja jookseb nii IBM PC, Macintosh'i kui ka Amiga arvutites, siis muutub see viimasel ajal üha
· Lisaks on olemas kasutajate õigused -- süsteemi poolt defineeritud õigused, mille väljendamiseks pole konkreetset objekti (võrgust sisse logimise õigus, kella seadmine, õigus teenusena sisse logida, ...). Windows NT: volitatud serverid · Kasutaja poolt käivitatud protsessid töötavad kasutaja turvakontekstis (kasutaja õigustes) · Kaitstud serverid töötavad operatsioonisüsteemi sees ning suhtlevad kasutajaprotsessidega (näide: Win32 alamsüsteem, Win64 alamsüsteem, POSIX alamsüsteem) · Kaitstud server võib vajada kliendi turvakonteksti, et teha operatsioone kasutaja eest · Selleks võib serverprotsess (täpsemalt serverprotsessi lõim) ajutiselt kliendina esineda (impersonation) Windows NT: ACL · Iga objektiga seotakse turvainfo: omaniku SID, grupi SID, ACL ja süsteemne ACL (auditeerimiseks) · ACL'i saab muuta omanik, süsteemset ACL'i administraator · Eristatakse harilikke (failid) ja konteinerobjekte (kataloogid)
Plain Old Dos + Publishing On Demand POE Power Open Environment POH Power-On Hours POI Point Of Interest POL Problem Oriented Language POP Picture-Outside-Picture + Point Of Presence + Pop from Stack + Post Office Protocol POP3 Post Office Protocol, Version 3 POPA Pop All Registers POPF Pop Flags POR Power-On-Reset POS Packet Over Sonet + Point of Sale + Positive + Programmable Object Select POSE Palm Operating System Emulator POSIX Portable Operating System Interface for Unix POST Power-On Self Test POSTNET Postal Numeric Encoding Technique (bar code) POTS Plain Old Telephone Service + Plain Old Time-Sharing POWER Performance Optimization with Enhanced RISC [IBM] PowerPC Performance Optimization with Enhanced RISC-Performance Computing PP Parallel Port P2P Peer To Peer + People To People P3P Platform for Privacy Preferences PPA Pixel Processing Accelerator
annaabi.ee 
