(3p) Helme, Keila, Kastre, Kirumpää, Kuressaare, Laiuse, Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga, Vastseliina, Viru-Nigula. Veel on Lihula ja Koluvere. Linnuste, kirikute, laada- ja palverännakukohtade juurde tekkinud alevikud. 6.Keskaegses Tallinnas tegutsesid käsitöölisi ühendavad Kanuti ja Oleviste gild, neist esimesse kuulusid sakslased, teise eestlased. Pange järgmised ametid õigete gildide juurde: kullasepad, tislerid, voorimehed, rätsepad, kanepiketrajad, müürsepad, lihunikud, portreemaalijad.(2p) Kanuti gild Oleviste gild Kullasepad, tislerid, rätsepad, portreemaalijad Voorimehed, kanepiketrajad, müürsepad, lihunikud 7.1535.aastal mõistis Tallinna raad surma Riisipere mõisniku Johan von Üxkülli. Milles teda süüdistati?(1p) Endise talupoja tapmises.
abikaasat otsima. 5 Töö Naise roll töötajana oli oluline, seda eriti just maal. Kodus oli naise töödeks tule eest hoolitsemine, koduhoidmine, toidu valmistamine, aia koristamine, koduloomade eest hoolitsemine ja veekandmine. Naised töötasid enamikel ametikohtadel, ainult mõningad ametid, nagu juristid, kullassepad ja portreemaalijad jäid naistele kättesaamatuks. Naised said aga meestest vähem palka, mis ilmselt soodustas naiste palkamist. Naiste tööd alahinnati sihipäraselt ja nende ametid olid enamasti seotud põhitootmisega, meeste omad vajasid rohkem spetsialiseerumist. Pärast lesestumist pidid naised üle võtma ka oma mehe tööd. Samas oli naistel palju vähem õigusi, kui meestel ja seetõttu oli leskedel raske paljusid (juriidilisi) toiminguid sooritada.
Aadlikel soovitati kasvatada lapsi karmuses ja neid karastada. Kasvatamise juures oli vägivalla abil ,,õpetamine" väga levinud ja enamasti peeti seda vajalikuks. Töö Ilma naise toodangulise tööta ei oleks toime tuldud. Kodus oli naise töödeks tule eest hoolitsemine, koduhoidmine, toidu valmistamine, aia koristamine, koduloomade eest hoolitsemine ja veekandmine. Naised töötasid enamikel ametikohtadel, ainult mõningad ametid, nagu juristid, kullassepad ja portreemaalijad jäid naistele kättesaamatuks. Naised said aga meestest vähem palka, mis ilmselt soodustas naiste palkamist. Naiste tööd alahinnati sihipäraselt ja nende ametid olid enamasti seotud põhitootmisega. Linnades oli naistel palju rohkem võimalusi erinevate ametikohtade vahel valida kui maal. Paljud naiskaubitsejad tegutsesid turul, ka olid naised õpetajad, raamatuköitjad, -illustreerijad, õmblejad, arstid jpm. Naised tegutsesid isegi investeerijatena. Naisi ei valitud aga kunagi
korrastamine, hoolitsemine koduloomade eest ja veekandmine. Meestele jäid rasked välitööd. Naised tegid igasugust tööd, kuna perekonna tulid pidid olema võimalikult suured. Kui naised teenisid mujal rohkem kui kodus, siis palkasid nad kellegi, kes teeks nende eest ära kodused tööd. Naised töötasid väga mitmesugustel töökohtadel. Ainult mõned kesksed ametikohad ei võtnud naisi oma liikmeteks, nagu näiteks juristid, notarid, kullassepad ja portreemaalijad. Naiste tööd alahinnati sihipäraselt. Naistele maksti sama töö eest vähem palka kui meestele, ning nende töökohad ja ametid olid seotud põhitootmisega, samal ajal kui meestele läksid mitmed spetsialiseerumist vajavad ametid. Kuna keskaegsed peremajapidamised põhinesid abielul, siis tuli lesestunud naisel üle võtta oma lahkunud mehe tööd Linnas oli naistel suurem võimalus valida erinevate ametikohtade vahel kui maal. Naised olid
Naise tööd maal Nii mehed kui ka naised tegid igasugust tööd, sest perekonna tulud pidid saama võimalikult maksimaalseks. Seega kui naised teenisid mujal rohkem kui kodus töötades, siis palkasid nad kellegi, kes teeks ära kodused tööd. Igaljuhul ei tohtinud kodu jääda unarusse. Naise tootev töö oli mitmekesine. Ainult mõned kesksed ametkonnad nagu näiteks juristid, notarid, kullassepad ja portreemaalijad ei võtnud naisi oma liikmeteks. Tavaline oli ka see, et naised said väiksemat palka kui mehed. Linnas oli naistel rohkem võimalusi töötamiseks kui maal. Linn oli uus dünaamiline elukeskkond, kus tublidusel ja töökusel oli suurem tähtsus kui aadliseisusel. Naistele peeti sobilikuks mitmeid ameteid - raamatuköitmine ja illustreerimine, õpetaja, arst, ravitseja, ämmaemand, amm, kudumine, ketramine ja muu käsitöö. Naised võisid tegutseda ka investeerijatena ja kaupmeestena.
annaabi.ee 
