Sisukord Sisukord............................................................................................. 1 Jaan Rannapist................................................................................... 2 Jaan Rannapi teoseid......................................................................... 3 Kasutatud kirjandus............................................................................ 4 Jaan Rannapist Jaan Rannap sündis 3. Septembril 1931. Aastal Pornuse külas Halliste vallas. Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis, kus omandas matemaatikaõpetaja kutse. Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse, 1977. Aastal leidis töö lasteajakirja ,,Tähekese" vanemtoimetajana. Kuna Jaan Rannap oli eluliselt mitmekülgna, siis olid tal head eeldused
JAAN RANNAP Referaat 2013 SISUKORD 2013...................................................................................................................... 0 1 Jaan Rannapi elulugu Jaan Rannap sündis 3. Septembril 1931. Aastal Pornuse külas Halliste vallas. Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Viimases omandas matemaatikaõpetaja kutse. Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Jaan Rannap on kirjutanud raamatuid koolielust ning inimese, looduse ja loomade suhetest. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse. 1977. aastal leidis ta töö lasteajakirja ,,Tähekese" vanemtoimetajana
tegelased: Nublu, Limpa, Lotte, pokud. Ja kindlasti on nad Edgar Valteri raamatud. Mõned on ikka suurepärased: ,,Kullast vilespill", ,,Kassike ja kakuke". Kelleks te lapsena saada tahtsite? Lapseeas ei tulnud mulle pähegi mõelda, kelleks tahan saada. Kui keegi oleks siis seda küsinud, ei oleks ma osanud tõsimeelselt vastata. Aga hiljem olen tahtnud saada viiuldajaks. Nimetage palun oma lapsepõlve lemmikraamatuid! Neid oli ikka väga palju. Kui ma Pornuse kodukoolist suure Abja kooli seitsmendasse klassi läksin, lasi sealne emakeele õpetaja kõigil kodutööna kirjutada, mida nad lugenud on. Minu loetelu oli mitu lehekülge pikk. Ma usun, et see algas nii: Oskar Luts ,,Kevade", Richard Roht ,,Väleküüs ja Tuhknai", Jüri Parijõgi ,,Teraspoiss", ,,Tsemendivabrik", Karl August Hindrey ,,Kill Martuse lihavõtted" . Õige mitu teie enda kirjutatud raamatut räägivad koertest "Nublu", "Tuukerkoer", "Nelja nimega koer" jne
Nagu Abjatki, on Halliste kirikukihelkonda esmamainitud 1504. aastal. Halliste kihelkonnas elas 1922. aasta rahvaloenduse andmeil 8998 inimest, talundeid (1925. aasta andmeil) oli 1170 (Pärdi, 2007). Koosseis Halliste ja Karksi moodustasid 1587-1877 kakskikkihelkonna, mille pastoraat oli Hallistes. Valdadest said omavalitsuslikud haldusüksused 1866. aasta vallaseadusega ja algas mõisavaldade liitmine. 19. sajandi keskel oli Halliste kihelkonna alal 9 valda: Abja, Kaarli, Kaubi (ka Uue-Pornuse), Vana- Pornuse, Penuja, Uue-Kariste, Vana-Kariste, Vanamõisa ja Veelikse. 20. sajandil toimusid suuremad muutused Halliste kihelkonna valdades. 1901. aastal liideti Vanamõisa vald Abja vallaga. 1920 lahutati Mõisaküla Abja vallast ning sellega kinnitati Mõisaküla alevi asutamine. Seoses valdade reformiga jäi 1939 aastal Halliste kihelkonna alale 4 omavalitsust: Abja ja Rajangu vald ning Mõisaküla linn Pärnumaal ning Rimmu vald Viljandimaal (Pärdi, 2007). Kihelkonna arengule aitas
Eesmärk: Minu eesmärk oli saada praktikal uusi kogemusi ja koolis õpitud teooriat, praktikas praktiseerida. Eesmärgiks oli ka kiirust ja meeskonna tööd arendata praktikal ning valmistada lihtsamaid toite. Ettevõtte üldine iseloomustus: 3 Äriidee: On toitlustada põhikooli ja lasteaeda. Täpne nimetus: Halliste Põhikooli söökla Ettevõtte liik on Põhikooli söökla Asukoht: Pornuse Halliste vald Viljandimaa Lahtiolekuaeg : 10:50-11.10 ; 11:55-12:15 ja hommikul saavad koolilapsed hommikupudru 7.30 Suurus (kohtade arv): 65 inimest saab mahutada Töötajate arv : Sööklas töötab 2 inimest Menüü: Menüü on seal mitmekesine 2 korda nädalas on supp, kord nädalas on kala. Ettevõtte reklaam: Nad ei reklaami, sest võõraid ei käi seal. Ettevõtte areng : Tugevad küljed : Ruumid asuvad üksteisele lähedal. Hea asukoht on ja õpilased ei pea väga
elanike. Lisaks põllumajandusele aitas kihelkonna edule kaasa ka kitsarööpalise raudtee valmimine – tekkis Mõisaküla asula, millest hiljem kujunes linn ning Abja-Paluoja alev. Sinna lähedale asustati ka toorlinavabrik, mis jällegi pakkus inimestele tööd, tuues laastatud Hallistesse uusi inimesi ning andes vanadele elanikele põhjuse jäämiseks. 19. sajandi keskel oli Halliste kihelkonna alal üheksa valda: Abja, Kaarli, Kaubi, Vana-Pornuse, Penuja, Uue- Kariste, Vana-Kariste, Vanamõisa ja Veelikse. Veelikse küla liideti Laatre maakonnaga, mis kuulub hoopis Valmiera kihelkonda. (Pihlak 2004) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus nr. 840 anti Halliste külanõukogule omavalitsusliku valla saatus, seega on Halliste praeguseks 23 aastane (2014 aasta järgi). See muutus tõi kaasa ümberkorraldused suurmajandite funktsioonide korralduses, neid hakkasid
1. SISSEJUHATUS 1.1. Kalme asukoht. Kaubi külakalme paikneb Viljandi maakonnas, Halliste vallas, Kulli külas. Endisaegse territoriaalse jaotuse järgi aga Halliste kihelkonnas, Kaubi külas. Kalme jääb Raudsepa karjääri alale, Abja-Paluoja-Sultsi teest umbes 120 m lõuna poole. 1.2. Kalme asukoha avastamine. Kalme on olnud kohalikus rahvapärimuses tuntud (suuline rahvapärimus, ERA II 236, 322/3 (4) < Halliste, Pornuse v., Kaubi k.), kuid selle päris täpset asukohta ei olnud võimalik seni määrata. Kaubi külakalme avastati juhuslikult Raudsepa karjääri uuesti kasutusele võtuga seoses Halliste ja Abja vahelise maantee remondiga 1998. aastal. Suur osa karjääri alast jõuti teetammi tarbeks ära vedada enne, kui üks ekskavaatorijuht juhuslikult märkas karjääri profiilist väljakukkuvaid luid. Ta teatas leiust oma ülemustele ja nemad omakorda Viljandi muinsuskaitseinspektorile, Anne Kivile.
kohanimede kasutamisest kaartidel ja nimestikes Eesti Keeles (nt Tiitsmaa 1923a, Tiitsmaa 1923b) ja ajakirjanduses, eriti Postimehes. Üksiknimena pälvis enim tähelepanu küsimus, kas õige on Tallinn või omastavaline Tallinna, ent 1930. aastate keskpaiku jäi ülekaal nimetavalisele kujule (Saareste 1934). 1930. aastatel hoogustus kohanimede eestistamise propaganda. Eesti Rahvusluse Ühing taotles 19301931. a mitmete vallanimede (Einmani, Porkuni, Pornuse, Prangli, Riidaja, Taagepera jne) eestistamist. Isikunimede eestistamine, mis muutus 1934. aastast massiliseks, ahvatles sedasama kordama kohanimede osas. Selle taustaks oli rahvusluse tõus ja autoritaarse riigivõimu tugevnemine mujal Euroopas; kohanimesid rahvuspärastati mh Lätis ja Rumeenias. 19. aprillil 1938 andis riigihoidja dekreedina ,,Koha- ja kinnistusüksuste nimede korraldamise seaduse" (RT 1938, 42, 397), mille
annaabi.ee 
