Kas poliitilised eesmärgid on alati õilsad ning mille täide saatmisel andestatakse kõik patud , on omaette küsimus. 20. Sajand Euroopas on meile näidanud milliseid pettusi oldi valmis korda saatma võimule pääsemiseks. Selle tagajärgedeks on olnud sõjad ja rahva kannatused. Isegi meie väikese Eesti maastikul toimub poliitikas räpane mäng . Kui varem hoidsid poliitikud end veel enam-vähem vaos, siis praegu toimub siin pidev vastastele jala taha panemine, poriloopimine, toetuse ostmine-müümine. Kuna võim on magus, siis ei valita vahendeid eesmärgile jõudmisel . Eriti valimiste eel lähevad käiku kõik relvad ja meetodid. Selliste mängudega ei tohi minna üle piiri ja peab arvestama rahva huvidega. Valimiste eel on tavaliselt isegi märgata rahva tuima olekut, sest meie ei viitsi pöörata tähelepanu poliitikute omavahelistele mahategemistele ning tulemuseks on see , et inimesed ei lähe ka valima. See aga kokkuvõttes kahjustab riigi huve ja nii
areneda. 3. Millised peaksid olema piirid tolerantse propaganda ja vääritu populismi vahel ? Elu on näidanud, et piirid võivad vahest olla väga õhkõrnad ja hägused. Siin peab suutma iga mõtlev inimene ise langetada otsuse, usaldades selles kainet mõistust ja külma närvi. 4. Äkki oskad tuua apoliitiliselt näidet sellest, kus Eestis on mindud liiale " poliitpori loopimisega" ? Poliitiliselt määratletud inimesena pole mul võimalik olla apoliitiline. Poriloopimine on osa poliitikast ja meie praegusest poliitilisest kultuurist. Ma ei hakkaks tooma ühtegi näidet, sest iga eestlane on võimeline tooma sellest lõputult näiteid. Mul on siiralt kahju, et aeg-ajalt läheb sellega kaasa ka Reformierakond. 5. Kas Eesti Vabariigis kandepinda leidev agitatsioon on häbiplekk demokraatlikule riigile ? Kui te mõtlete agitatsiooni all reklaami, siis see pole kindlasti häbiplekk. Reklaam on mõtete ja ideede turunduskanal.
kõrgklass parempoolsete poolt. Praegu ei ole enam eelistused nii selgepiirilised, kuna elatustase ja sotsiaalne strktuur on ühtlustunud ja paindlikumad. Programmid on muutunud hägusamaks ning tihti lähtutakse otsuse tegemisel erakonna suhtumises konkreetsesse probleemi. Mõni teadlane leiab, et roll on ka massimeedial usutakse, et telesaated, ajakirjandus jm tõstavad valijate huvi poliitika vastu. Teisalt arvatakse, et vastastikkune poriloopimine jällegi peletab inimesi poliitikast eemale. Kolmandad on aga arvamusel, et massimeedi pakub lihtsalt rohkem infot juba huvitundvatele, samas jätab senini apaatseid kodanikke siiski külmaks. Pikaajalises demokraatias avaldavad mõju perekondlikud traditsioonid, isiklikud kogemused, samas on valmiskampaania mõju siiski suur nt nii USAs kui ka Eesti langetab ligikaudu kolmandik valijaid otsuse alles viimase nädala jooksul. Valimissüsteemid: Majoritaarne winner takes it all
2 kodanikud. Pigem on: 1) usk kodanikualgatusse on vähene, nt peamised kodanikualgatuslikud ühendused on korteriühistud; 2) kodanikuühiskond e tsiviilühiskond on veel väljakujunemata, sisuliselt pole kodanikuühiskond suuteline riigivõimu kontrollima; 3) poliitiline kultuur pole iseloomulik tugeva demokraatiaga riigile 1. rahva osalus valimistel vaba ja madal 2. erakondadevaheline poriloopimine; 4) arenenud demokraatiaga riikides on avalikus sektoris hõivatuid ca' 20%, Eestis ca' 30%; sisuliselt on märgata endise diktatuuririigi mõjusid, kus avalik sektor kontrollis kogu ühiskonda. Õhuke ja paks riik · Õhuke riik on riik, kus avaliku sektori töötajaid on vähem, bürokraatia e ametnike võim on väiksem ning riigi sekkumine majandustegevusse on vähene. Parempoolsed erakonnad pooldavad õhukest riiki (Reformierakond)
linnades on see seatud nii, et linn loob vastava fondi ning võtab nende emade nõuded enda 18 kanda, ning neid alimente võiks mupo välja nõuda,“ leidis Kross (Postimees 2013). Kross apelleerib siin üksikemadele, näitab välja hoolivust üksikemade suhtes ja teeb soovitusi, mida peaks muutma ning läbi selle tõstab enda staatust mõjutatava grupi suhtes. „Ma olen kindel, et poriloopimine ei ole see, mida valija ootab ja Eesti poliitika vajab. Inimesed soovivad näha sisulist debatti ja konkreetseid ettepanekuid, kuidas elu Tallinnas ja Eestis edendada,“ sõnas Kross (Postimees 2013). Eerik-Niiles Kross mõjutab siin valijaid, kasutades meetodit „enamik arvab nii,“ ning apelleerib nii-öelda mõtlevatele valijatele, kes kaalutlevad enda otsuseid läbi. „See tähendab, et iga hääl võib otsustada Keskerakonna ainuvõimu lõpetamise Tallinnas ja
annaabi.ee 
