komponentide kohustused ja rollid, komponentide andmevahetus; · arhitektuuriotsuste tausta, alternatiivid, valikukriteeriumid; · jõudlusnõuded. Väljendatakse viisil, mida on võimalik testimise käigus kontrollida; · suhtlusviisid kasutajatega, vigade kuvamise viisid; · ressursinõuded, st kui palju toode nõuab mälu, arvutusvõimsust jms; · turvalisuse tagamise meetmed; · porditavus, so võimalus käitada tarkvara erinevatel platvormidel. Süsteemi nõuded ja arhitektuursed otsused peavad olema omavahel ristviidatud, st vajadusel on võimalik mingi nõude muutmisel muuta temaga seotud arhitektuurilisi lahendusi, ning vastupidi - mingi arhitektuuriotsuse muutmisel nt rahalistel põhjustel leida, milliseid nõudeid selline muutmisotsus puudutab. Arhitektuurse disaini dokumendi koostab arhitekt lähtudes nõuete dokumendis toodud nõuetest.
Kättesaadavus - süsteemi töökorras olemise ajaline protsent Paindlikkus - defineerib lihtsust, millega süsteemi eesmärki saab muuta, et pakkuda erinevaid teenuseid Turvalisus - süsteemi võime takistada sissetunge, lubada õigetel kasutajatel süsteemi kasutada ja kaitsta andmete terviklikkust Hallatavus - süsteemi jälgimine ja konfigureerimine Laiendatavus - funktsionaalsuse kasvu lahenduse võimekus Porditavus - võime liigutada komponente ühest keskkonnast teise Stsenaariumid S1. Konto loomine Testi sammud: 1. Kasutaja (persoon 2) läheb veebilehele. 2. Kasutaja vajutab "sisene iseteenindusse/liitu" lingile. 3. Valib liitumise variandi: mobiil-id, id-kaart, smart-id, pangalink, e-post ja salasõna. 4. Pärast variandi valikut sisestab oma personaalsed andmed. 5. Pärast personaalsete andmete sisestamist vajutab lingile "registreeru". 6
toote sisemise struktuuri, ülesehituse: süsteemi jaotuse komponentideks, komponentide kohustused ja rollid, komponentide andmevahetus; arhitektuuriotsuste tausta, alternatiivid, valikukriteeriumid; jõudlusnõuded. Väljendatakse viisil, mida on võimalik testimise käigus kontrollida; suhtlusviisid kasutajatega, vigade kuvamise viisid; ressursinõuded, st kui palju toode nõuab mälu, arvutusvõimsust jms; turvalisuse tagamise meetmed; porditavus, so võimalus käitada tarkvara erinevatel platvormidel. Süsteemi nõuded ja arhitektuursed otsused peavad olema omavahel ristviidatud, st vajadusel on võimalik mingi nõude muutmisel muuta temaga seotud arhitektuurilisi lahendusi, ning vastupidi - mingi arhitektuuriotsuse muutmisel nt rahalistel põhjustel leida, milliseid nõudeid selline muutmisotsus puudutab. Arhitektuurse disaini dokumendi koostab arhitekt lähtudes nõuete dokumendis toodud nõuetest.
Tähtsaim erinevus 4G ja 3G vahel seisneb 4G suuremas andmekiiruses. Jaapani NTT DoCoMo andmetel võimaldab i-Mode teoreetiliselt andmekiirust kuni 9,6 kbit/s (praktikas kipub kiirus muidugi väiksem olema), 3G lubab ca 200 korda suuremat kiirust ja 4G kiirus peaks ulatuma kuni 20-40 Mbit/s, mis on 10-20 korda suurem ADSL'i kiirusest. 4G peaks realiseerima 3G tehnoloogiate täiustatud versioone (parendatud multimeedium, sujuv voogvideo, universaalne juurdepääs ja porditavus üle kõigi seadmete). Tulemas on ka ülemaailmne uitühendus. Nagu loodeti 3G'st, nii võib 4G tegelikkuses luua globaalse võrgu, mida saab kasutada ükskõik kus nii maa peal kui maa kohal NTT DoCoMo eksperimentaalne 4G võrk kasutab allalingi jaoks VSF-OFCDM (Variable Spreading Factor Orthogonal Frequency and Code Division Multiplexing) tehnoloogiat ja üleslingi jaoks VSF-CDMA (Variable Spreading Factor Code Division Multiple Access) tehnoloogiat. Võrgukihi protokollid Ipv4
............. 5 1.2.2 Töökindlus.............................................................................................. 5 1.2.3 Kasutusmugavus.................................................................................... 6 1.2.4 Tõhusus.................................................................................................. 6 1.2.5 Hooldatavus............................................................................................6 1.2.6 Porditavus...............................................................................................6 1.3 Süsteemi üldvaade........................................................................................6 1.3.1 Süsteemi struktuur..................................................................................6 1.3.2 Süsteemi iseseisvus............................................................................... 7 1.3
Tähtsaim erinevus 4G ja 3G vahel seisneb 4G suuremas andmekiiruses. Jaapani NTT DoCoMo andmetel võimaldab i-Mode teoreetiliselt andmekiirust kuni 9,6 kbit/s (praktikas kipub kiirus muidugi väiksem olema), 3G lubab ca 200 korda suuremat kiirust ja 4G kiirus peaks ulatuma kuni 20-40 Mbit/s, mis on 10-20 korda suurem ADSL'i kiirusest. 4G peaks realiseerima 3G tehnoloogiate täiustatud versioone (parendatud multimeedium, sujuv voogvideo, universaalne juurdepääs ja porditavus üle kõigi seadmete). Tulemas on ka ülemaailmne uitühendus. Nagu loodeti 3G'st, nii võib 4G tegelikkuses luua globaalse võrgu, mida saab kasutada ükskõik kus nii maa peal kui maa kohal. IEEE 802.11 - IEEE raadiokohtvõrgu (traadita kohtvõrgu) standardite perekond, millele pandi alus aastal 1997. Esimene praktikasse juurutatud standard 802.11b määrab ära andmekiiruse 1 kuni 11 Mbit/s vabas sagedusalas 2,4 GHz ning kasutab DSSS tehnoloogiat
viga. Milline variant kõrvaldab selle vea? Eemaldada viimane printf("i=", i); Milline järgnevatest lausetest on iseloomulik objekt-orienteeritud disainile? Otsustada, milliseid klasse vaja on. Jaotada toimingud klasside vahel. Teha üldised omadused kasutatavaks päriluse kaudu. Virtuaalmasina interpretaatori (Java and C++) kasutamine annab mitmeid eeliseid. Milline on toodutest peamine eelis? Koodi porditavus Milline lause kirjeldab kõige paremini objekti mõistet objektorienteeritud programmeerimises? Andmete ja meetodite kogum Missugune alltoodud lause kirjeldab tüüpilist tarkvarasõltuvust (dependency), mida Java programmi juurutaja peab arvestama? Java programmil on tööks vaja teatud taseme Java käituskeskkonda (runtime) Milline valik tuleb panna (***) asemele, et EPL prgrammilõik prindiks 10 täisarvu: 11 kuni 20? I<21 Millised toodud vigadest ei suuda kompilaator leida
normidele) Töökindlus (küpsus ehk tõrgete esinemise sagedus, tõrketaluvus väliskeskkonna vigade suhtes, taastuvus, töökindluse vastuavus normidele) Kasutuskõlblikkus (Õpitavus, arusaadavus, käsitsetavus, meeldivus, kasutuskõlblikkuse vastavus normidele) Tõhusus (ajaline käitumine, ressursikasutus, tõhususe vastavus normidele) Hooldatavus (analüüsitavus vea leidmiseks, muudetavus, stabiilsus muudatuste suhtes, testitavus, hooldatavuse vastavus normidele ) Porditavus (sobitatavus teisele riist- või tarkvaraplatvormile, installeeritavus, koosoluvõime, vahetatavus, porditavuse vastavus normidele) Kõigile standardis defineeritud kvaliteedinäitajatele vastavust on võimalik testida, kui süsteemil on püstitatud nõudmised nende omaduste suhtes. Nimetatud kvaliteedinäitajatest ja nende kombinatsioonidest tulenevad ka järgmised tuntumad testimise liigid: Funktsionaalne testimine ehk vastavustestimine (functional, conformance testing)
annaabi.ee 
