..................... 10 2 Mis on arvuti port? Port on puhverelement protsessori ja sisend-väljundseadmete vahel. Sisend- väljundseadmete mõiste on siin kasutusel veidi üldisemas mõttes ja hõlmab ka protsessori juhitavaid lüliteid, valgusindikaatoreid, välismäluseadmeid, liideseid jms, (st enamikku seadmeid, millega protsessor informatsiooni vahetab). Üldiselt ei loeta pordiks operatiivmälu ja veel mõningaid protsessori siinidele ühendatud arvuti sisemise tööga seotud loogikaskeeme. Iga sisend-väljundseade on ühendatud oma pordiga. Port on vajalik järgmistel põhjustel: 1) Protsessori vabastamiseks sisend-väljundseadmete andmevahetusega kaasnevatest lisategevustest, mis ei ole otseselt seotud ülesande lahendamisega. Paljude sisend- väljundseadmetega "suhtlemisel" toimub lisaks andmevahetusele ka täiendava informatsiooni
sutamiseks on laiemaks ehitatud. Tee äärde kõrgetesse kuhjadesse veekindla kattepaberi alla kuivama kogutud raiejäätmete (Joonis 13) hakkimine toimub järgmisel talvel (Joonis 14) ja vedu kas konteiner- või hakkpuidu trans- pordiks kohandatud eriveokiga. Joonis 14. Raiejäätmete hakkimine konteinerisse, P. Muiste foto. Uudseks tehnoloogiliseks lahenduseks raiejäätmete veokulude vähendamiseks on nende kokkupressimine enne transporti (Joonis 15). Oksarullide (ruloonide) transpordiks saab kasutada olemasolevaid metsaveotrak- toreid ja autosid, neid on lihtne ladus-
Klemm - nimetatakse elektroonikakomponendi või – seadme juhtiva osa otspunkti Kasutatakse ka termineid nagu: viik, terminal, jalg vms Kuna vooluahel peab olema kinnine, siis on igal komponendil vähemalt kaks klemmi. Kahe klemmiga seadet nimetatakse kaksklemmiks Klemme võib olla ka rohkem, sellisel juhul on tegemist n – klemmiga Port – Kuna vooluahel peab olema kinnine, siis enamasti grupeeritakse klemmid kahekaupa. Taolist klemmipaari nimetatakse pordiks Kaksklemmi saab seega nimetada ükspordiks Kahe pordiga seadet või komponenti nimetatakse kakspordiks Suurema portide arvu korral on tegemist n-pordiga Kakspordi z-parameetrid • Kakspordil, nagu nimigi ütleb, on kaks porti (P1 ja P2). Kummagi otste vahel saab olla mingi pinge ja kumbagi võib läbida mingi voolutugevus. • Tähistame neid pingeid ja voolutugevusi vastavalt pordi numbrile u1 ja u2 ning i1 ja i2
Olenevalt tüübist võib paralleelpordi pistikul olla 8 või 16 jalga andmebittide jaoks ning paar-kolm jalga juhtsignaalide ja maanduse jaoks. PC paralleelpordi juures kasutatakse 25 jalaga pistikut DB-25 ning selle abil ühendatakse arvutiga printereid, teisi arvuteid ja muid suhteliselt suurt ribalaiust vajavaid seadmeid. PC välisseadmetele ette nähtud paralleelporte nimetatakse LPT1 ja LPT2. Enamasti on personaalarvutitel ka vähemalt üks järjestikport (jadaport), mida nimetatakse COM-pordiks. Võrguport (network port) liides, mille kaudu saab üle võrgu pöörduda konkreetse programmi poole. Võrgupordid on harilikult nummerdatud ning võrguprotokollid (näit. TCP või UDP) lisavad edastatavatele andmepakettidele koos sihtkoha IP-aadressiga ka pordinumbri. IP-aadress määrab ära, millisele arvutile andmeid saadetakse ja pordinumber näitab, millisele programmile need lähevad. IP-aadressi ja pordinumbri kombinatsiooni nimetatakse sokliks.
Analoogselt HTTP-ga kasutab ka FTP alusprotokollina TCP-d. Suurim erinevus HTTP-ga on see, et FTP kasutab kahte TCP ühendust, et faili edastada. Esimene on kontrollühenduse jaoks (selle ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed nagu näiteks kasutajanimi, parool, käsud failide muutmiseks, lisamiseks ja kustutamiseks jne) ja teine on andmeühenduse jaoks (selle ühenduse kaudu saadetakse fail). FTP sessiooni korral luuakse kõigepealt TCP kaudu kontrollühendus, kusjuures serveri pordiks on antud juhul 21. Selle ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed ja käsud ning kui serverini jõuab failiedastuse käsk, siis ta loob andmeühenduse TCP kliendiga ja failiedastus saab alata. Pärast edastamist suletakse see ühendus. Kui uus fail on vaja saata, siis avatakse uus andmeühendus, kontrollühendus jääb aktiivseks terve sessiooni vältel. 15. Elektronpost, SMTP ja MIME Elektronpost koosneb kolmest komponendist: user agent, meili server, SMTP (Simple Mail Transfer Protocol).
Analoogselt HTTP-ga kasutab ka FTP alusprotokollina TCP-d. Suurim erinevus HTTP-ga on see, et FTP kasutab kahte TCP ühendust, et faili edastada. Esimene on kontrollühenduse jaoks (selle ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed nagu näiteks kasutajanimi, parool, käsud failide muutmiseks, lisamiseks ja kustutamiseks jne) ja teine on andmeühenduse jaoks (selle ühenduse kaudu saadetakse fail). FTP sessiooni korral luuakse kõigepealt TCP kaudu kontrollühendus, kusjuures serveri pordiks on antud juhul 21. Selle ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed ja käsud ning kui serverini jõuab failiedastuse käsk, siis ta loob andmeühenduse TCP kliendiga ja failiedastus saab alata. Pärast edastamist suletakse see ühendus. Kui uus fail on vaja saata, siis avatakse uus andmeühendus, kontrollühendus jääb aktiivseks terve sessiooni vältel. 15. Elektronpost, SMTP, MIME ja POP3 Elektronpost koosneb kolmest komponendist: user agent, meili server, SMTP
annaabi.ee 
