Carl Jungi teoorias manifisteerub kollektivne alataeadvus eelkõige - sümbolites ja unenägudes Anaalse isiksuse kõige üldisemaks iseloomustavaks omaduseks on- sõltuvus/ võimuihalus/ saavutusvajadus ??? Esimese inteligentsustesti loojaks oli- A. Binet E.Eriksoni psüühosotsiaalse arengu mudelis on alates umbes 50 eluaas. Põhiproblemiks- ego tervislikkus Adleri isiksuse kontseptioonis räägitakse valest elustiilist see kujuneb välja lapsepõlves järgmiste tegurite mõjul- poputamine/ kahelised karistused/ ignoreerimine Louis Thurstone’s esmaste vaimsete võimete hulka ei kuulu- mootorse koordinatsiooni faktor Klassikalises psühoanalüüsis on isiksuse struktuure elementideks- Id/ Ego Tippelamused (peak experiense) on iseloomulikud- eneseteostusele jõudnud inimesele Karl Jungi poolt avastatud kompleksi kirjeldavate kriteeriumide hulka kuuluvad- kogelemine/ mõttetu vastussõna/ kehalised reaktsioonid
probleemidele lahenduste otsimisel püütakse lähtuda sellest, et kõigi vajadused saaksid rahuldatud täies mahus vabadus on laienevate piiridega Vabakasvatuse probleemiks võib olla lapse ,,üle käte" minek. 3. Too 4-5 näidet kasvatusvigade kohta. korratakse oma vanemate vigu või vastandutakse oma vanematele allasurumine ja autokraatlik kohtlemine üks vanem ilma sõnaõiguseta ülemäärane kaitsmine ja poputamine, laps hakkabki eeldama, et teda teenindatakse, ta kasvab türanniks, kes ei saa elus hakkama (näiteks: naiselt eeldatakse, et ta teenindaks nagu ema või vanaema lapsepõlves), vastutustunne ei arene liidud perekonnaliikmete vahel 4. Too näiteid lastega toimetuleku viisidest. Iseloomusta tõhusat käitumisviisi. Tõhus lapsevanem suhtub lapsesse positiivselt armastab, aktsepteerib ja julgustab. Suhtleb
rutiin, reeglid täpselt paigas, ülesanded jagatud, üksteist austavad suhted, lapsi koheldakse respektiga, lapsel on õigus vanemaid respekteerides väljendada oma mõtteid ja tundeid 3. Too 4-5 näidet kasvatusvigade kohta. · Vähene läheduse näitamine (nii füüsilise kui ka vaimse) · korratakse oma vanemate vigu või vastandutakse oma vanematele · allasurumine ja autokraatlik kohtlemine · üks vanem ilma sõnaõiguseta · ülemäärane kaitsmine ja poputamine, laps hakkabki eeldama, et teda teenindatakse, ta kasvab türanniks, kes ei saa elus hakkama (näiteks: naiselt eeldatakse, et ta teenindaks nagu ema või vanaema lapsepõlves), vastutustunne ei arene · liidud perekonnaliikmete vahel 4. Too näiteid lastega toimetuleku viisidest. Iseloomusta tõhusat käitumisviisi. Tõhus lapsevanem suhtub lapsesse positiivselt armastab, aktsepteerib ja julgustab. Suhtleb
reforme, kuna siinne talurahva olukord häbistas juba Vene riigi mainet. Peeter I reformid olid Venemaa seisukohalt vajalikud rahu hoidmiseks peale Põhjasõda ja need tõid kasu ka kõrgelt hinnatud ja vajatud baltisaksa ametnike, sõjaväleaste ja diplomaatide näol, kes Venemaale meelitati. Vene rahva seisukohalt võib sellist olukorda pidada aga väga ebaausaks. Liivimaa oli nagu eraldi riik, kus elu oli parem ja kelle inimesed eelisseisuses, ometigi kuulus ala Venemaale. Aadlike pikk poputamine muutus kahjulikuks 19. sajandil, kui tänu sellele muutus raskemaks impeeriumi ühtlustamine.
Suur üllatus on see, et teie laps austab teid arukuse ja ettenägelikkuse eest, kui võimaldate tema indigo-olemusel avalduda! Ma annan oma tütrele Samarale suure vabaduse ja loomisvõimalused, kuid see ei tähenda, et tal õnnestuks vältida minu ranget pilku, mis jälgib tema suhtumisi ja käitumist. Ma võin väliselt mõjuda üsna karmina, kuid Samara tunnetab piire, millest ta ei tohi üle astuda, ja kui ma olen teda korrale kutsunud, siis reeglina ta tänab mind, et sekkusin. Poputamine on suur viga. Sisimas kardavad paljud vanemad kaotada oma laste armastust ning osutuda nende poolt hüljatuiks. Sellised vanemad eksivad rängalt, püüdes võita lapse poolehoidu talle liigseid järelandmisi tehes, lootuses last seeläbi maha rahustada. Kui laps on aru saanud, et kontroll täiskasvanu käitumise üle on tema käes, hakkab ta seda ära kasutama. Kui anda selleks luba, võib indigo võtta üle lapsevanema rolli. See
· domineeriv (ruling-dominant), eesmärk: teiste üle domineerimine · ootav (getting-learning: eesmärk: teiste abi ootamine, · alalhoidlik (avoidant): eesmärk: probleemide vältimine, passiivsus, Terve elustiil, sotsiaalselt kasulik (socially useful), eesmärk: probleemide lahendamine sotsiaalselt kasulikul viisil V Vale elustiili tekkimine (mistaken life-style) · füüsiline alaväärsus (physical inferiority), mis võib areneda alaväärsuskompleksiks · poputamine (pampering), vanemad rahuldavad lapse kõik soovid ja vajadused · ignoreerimine (neglecting) - vanemad ei tunnusta lapse vajadusi VI Vale elustiil ja ego kaitsestrateegiad. kaitsestrateegiaid (safeguarding strategies) a) väljavabandamine (excuses) b) agressiivsus (aggression): alavääristamine (depreciation) süüdistamine (accusation), enesesüüdistused (self-accusation) c) distanseerumine (distancing): tagasiminek (moving backward) ootamine (standing still)
· domineeriv (ruling-dominant), eesmärk: teiste üle domineerimine · ootav (getting-learning: eesmärk: teiste abi ootamine, · alalhoidlik (avoidant): eesmärk: probleemide vältimine, passiivsus, Terve elustiil, sotsiaalselt kasulik (socially useful), eesmärk: probleemide lahendamine sotsiaalselt kasulikul viisil V Vale elustiili tekkimine (mistaken life-style) · füüsiline alaväärsus (physical inferiority), mis võib areneda alaväärsuskompleksiks · poputamine (pampering), vanemad rahuldavad lapse kõik soovid ja vajadused · ignoreerimine (neglecting) - vanemad ei tunnusta lapse vajadusi VI Vale elustiil ja ego kaitsestrateegiad. kaitsestrateegiaid (safeguarding strategies) a) väljavabandamine (excuses) b) agressiivsus (aggression): alavääristamine (depreciation) süüdistamine (accusation), enesesüüdistused (self-accusation) c) distanseerumine (distancing): tagasiminek (moving backward) ootamine (standing still)
tegema." EESMÄRK 4: Küündimatus. "Ma ei pruugi küll ootustele vastata, aga vähemalt, kui ma midagi ei tee, jäetakse mind ehk rahule." (Robert L.Power 2008) 9 Kõige sagedasemad halva käitumise eesmärgid on tähelepanu ja võim. Käitumist, mis on suunatud tähelepanu ja võimu saavutamisele, esineb aeg-ajalt igas klassis ja igas kodus. (Robert L. Powers.2008). 3.2. Kuidas lastega käituda ei tohiks ? Liigne poputamine ja kaitsmine ei ole headuse väljendajaks. Kui üritame laste eest nende asju korda ajada, ei suhtu me lastesse austusega ning võtame neilt võimaluse oma tugevaid külgi avastada. Kui me haletseme last, pakume lastele liigsel hulgal teenuseid või üritame neid kaitsta eksimisele järgnevate tagajärgede tunnetamise eest, anname mõista, et nad ei ole piisavalt tugevad, et eluga toime tulla. Niisugune kohtlemine lubab lapsel teha
võim. - ootav (gerring-learning) – eesmärk teiste abi ootamine. - alalhoidlik (avoidant) – eesmärk probleemide vältimine ja passiivsus. Terve elustiil – sotsiaalselt kasulik. Eesmärk probleemide lahendamine sotsiaalselt kasulikul viisil. V vale elustiili tekkimine (mistaken life-style). - Füüsiline alaväärsus (physical inferiority), mis võib areneda alaväärsuskompleksiks. - Poputamine (pampering) – vanemad rahuldavad lapse kõik soovid ja vajadused. - Ignoreerimine (neglecting) – vanemad ei tunnusta lapse vajadusi. Passiivsus, abiootamine, võimu ihalus, ignoreerimine. VI Vale elustiil ja ego kaitsestrateegiad. Kaitsestrateegiate jagunemine: - väljavabandamine – on argumendid, miks teen seda, mida ma teen. Mis siis kui ma ei taha midagi ette võtta. - agressiivsus, alavääristamine (depreciation), süüdistamine,
annaabi.ee 
