Mis on populatsioon? Näiteks Harilik võilill Põltsamaa linnas Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil Populatsiooni iseloomustavad: · Leviala · Arvukus · Genofond = geenifond- populatsiooni kõik geenid ja alleelid Geenid- pärilikkuse kandjad DNA-s. DNA lõik, mis määrab ära ühe ühe RNA molekuli sünteesi. Alleelid- ühe geeni erivorm (nagu geen, kuid moonutatud kujul) Kõik populatsioonid on erinevad Popultasiooni geneetiline struktuur- populatsiooni geenide ja alleelide arvuline suhe. Evolutsioooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: · Mutatsioonid · Kombinatiivne muutlikkus- suurendab mitmekesisust · Geenivool= geenisiire- ühe populatsiooni geenid satuvad teise (Muudab sarnasemaks) · Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine Mutatsiooniline muutlikkus Mutatsioon- muutus DNA-s/ pärilikkus materjalis Hugo de Vries (1848-1935)
mitmekesisuse kadu koos lähiristumissurutisega, demograafilised kõikumised, keskkonnatingimuste varieerumine jt, tegurid koostoimes ja üksteise mõju võimendades vähendavad populatsiooni arvukust igas järgmises põlvkonnas kuni populatsiooni täieliku väljasuremiseni. Demograafiline populatsiooniuuring (demogaphic study) – Isendite jälgimisele tuginev uuring, mille käigus selgitatakse välja populatsiooni demograafilised näitajad (nt. popultasiooni kasvukiirus, sündimus ja suremus). Populatsiooni elujõulisuse analüüs (population viability analysis) – Demograafiline populatsiooni riskianalüüs, mis ennustab matemaatilistele ja statistilistele meetoditele tuginedes, kui suur on tõenäosus, et populatsioon jääb praeguste keskkonnatingimuste (sh. inimmõju) juures mingi tulevase perioodi jooksul püsima. Metapopulatsioon (metapopulation) – Rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu
herbivooriaks. o Herbivoorid on lehetäi, maipõrnikas, viidikas ja metskits. o Hulk loomaliike on segatoidulised ehk omnivoorid nad toituvad nii taimedest kui ka loomadest. o Nendeks on näiteks metssiga ja karu. Ökosüsteemid Igal liigil on oma leviala ehk areaal. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Mis iseloomustab populatsiooni? o Sama popultasiooni isendid saavad vabalt omavahel ristuda, sest nad elavad samas elupaigas. o Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. o Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. o Ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse ehk biotsönoosi. (seene-, taime- ja loomakooslus)
30. Isenditevahelist konkurentsi elutingimuste pärast. 31. Kliima, hapniku rohkus Maal, ,,Kambriumi plahvatus" Aegkonnad: Vanaaegkond ehk Paleosoikum, Keskaegkond ehk Mesosoikum ja Uusaegkond ehk Kainosoikum. 32. Darvinism on ühendatud mendelliku geneetikaga. Darwin esitas teoreetilisi seletusi oma faktide kohta. Mehhanismide ja protsessid Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mitmekodeerivate osade kogumit nimetatakse popultasiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhtet nim populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusefa ja need jäävad põlvkoniti muutumatuks. Popultasioon on väga suur, ristumised on vabad ehk juhuslikud, mutagenees muutub, popultasioon on isoleeritud, puudub looduslik valk
2. Elurikkuse kriis Mõisted: Elurikkuse tasandid: a) Liigiline mitmekesisus hõlmab kõki maailma liike alates eeltuumsetest ja protistidest ning lõpetades hulkraksete riikidesse (taimed, seened, loomad) kuuluvate liikidega, ehkki liigi mõistet käsitletakse elupuu eri harudes erinevalt. b) Geneetiline mitmekesisus liigisisene geneetiline varieeruvus, mis hõlmab nii erisusi geograafiliselt eraldatud populatsioonide kui ka ühe ja sama popultasiooni eri isendite vahel. c) Koosluste/ökosüsteemide mitmekesisus hõlmab kõikvõimalikke kooslusi ja nende seoseid oma keskkonnaga ehk ökosüsteemi. Liik a) morfoloogiline def ühte tüüpi kuuluvate, teistest isenditest morfoloogiliselt, füsioloogiliselt, biokeemiliselt või muude oluliste tunnuste poolest erinevate elusolendite rühma; b) bioloogiline def elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda ning saada sigimisvõimelisi järglasi.
3. Toit on paigal, tarbja liigub Strateegia, mis on omane herbivooridele ja pmst kõikigele – NÄKITSEJA. Näkitseja tarbib tükikesi saagist. Nt: Gomodo varaan (maa suurim sisalik) – kiskja rebib kitselt tüki küljest, seejärel jälitab, kuni sureb ja tarbib ülejäänu. Nt: Põder näkitseb pajupõõsast. LETKA-VOLTERRA TÜÜPI KISKJA-SAAKLOOM VÕRRANDSÜSTEEM Matemaatikud modelleerisid diferentsiaalsüsteemi abil bioloogilisi interaktsioone. Üksiku popultasiooni piiratud kasvuvõrrand: dN/dt = rN ( 1 – N/K) rN: paljunemisest tekkiv kasv (pidurdav takistus) 1 – N/K: liigisisene konkurents Saaklooma puhul on unustatud 1-N/K, sest populatsiooni suurust kontollib eelkõige kirkja. Top-down control: saaklooma populatsioon on kontrollitud saakloomade poolt. (troofilised tasemed) N - saaklooma populatsiooni tihedus P - kiskja populatsiooni tihedus r - võime ajaühikus järglasi saada a’- toiduotsingu efektiivsus . Liigiomane koefitsent
annaabi.ee 
