Poliitlingvistiline lähenemine on enam tegevusele- ja veenmisele orienteeritud kui teised võimalused analüüsida poliitilist retoorikat. Ta loob sidemed erinevate distsipliinide vahel integreerib vaidlusteooriad ja teised samased retoorikakomponendid. Poliitlingvistiliste analüüside kategooriate valik sõltub alati konkreetsest uuritavast teemast ja spetsiifilistest arvandmetest, milliseid on vaja analüüsida.Näiteks rahvuslikku, rassistlikku, antisemiitlikku, seksistlikku ja populistlikku retoorikat võib analüüsida süsteemselt vastates järgnevale 5 küsimusele- 1. Üksikisikud või grupid- kuidas on nad lingvistiliselt konstrueeritud, mis nime all? (nominatsioon, kandidaatide ülesseadmine) 2. Millised positiivsed ja negatiivsed iseloomujooned, omadused ja välimus omistatakse lingvistiliselt konstrueeritud ühiskonnategelasele?(predikatsioonid) 3. Milliste argumentide ja skeemide alusel teatud inimesed või sotsiaalsed grupid
Eriti ohtlik on legaliseerimise ja amoraalse tegevuse lubamise mõju noortele - andes neile selge sõnumi, et see töö on nagu iga teine, vastuvõetav ja tulus. Tahaks siiralt loota, et meie riik seda teed ei lähe. Prostitutsiooni keelustamine on väliselt atraktiivne nendele, kes taotlevad ühiskonnas kõrget moraali. Keelustamine oleks ju kõige lihtsam sest tundub, et ühe käeliigutusega saab raskest probleemist lahti. Kuid siin peame endale selgeks tegema mida me taotleme. Kas populistlikku otsust, mis ei lahenda probleemi, ent karistab noori naisi, keda elu niigi on juba karistanud, või otsime siiski sisulist lahendust. Eestis on olemas head seadused, mis juba avaldavad positiivset mõju prostitutsiooni kontrolli alla võtmisele. Keelatud on kupeldamine, karistatavad on kõik prostitutsiooni vahendamise liigid (korteri üür, transport jne.). Karistatav on ka alaealiste prostitutsiooni kaasamine. Probleemiks on see, et neid seadusi rakendatakse veel küllalt tagasihoidlikult.
Eesti kommunistid püüdsid Nõukogude Lii- dust saadetud agentide juhtimisel alustada 1. detsembril 1924. aastal ülestõusu. See suruti samal päeval maha. Pärast seda kahanes kommunistide toetamine peaaegu olematuks. Eesti kommunistide juhtkond tegutses Nõukogude Liidus. Paremradikaalse rahvaliikumise Eesti Vabadussõjalaste Liit toetajaskond suurenes 1930. aastate alguses. Niinimetatud vapside liikumise liikmed ründasid parlamentaarset süs- teemi, kasutades populistlikku propagandat, ja nõudsid uue põhiseaduse vastuvõtmist, mille alusel antaks presidendile suured volitused. Vapside liikumise poolt rahvaalgatuse korras esitatud uue põhiseaduse eelnõu sai 1933. aasta rahvahääletusel 2/3 häältest. Uus põhiseadus jõustus 24. jaanuaril 1934. Et vältida vapside kandidaadi arvatavat võitu lähenevatel presi- dendivalimistel, kuulutas riigivanem (peaminister) Konstantin Päts 12. märtsil 1934. aastal
kasutama ka lihtviisiliseks "käru keeramiseks" isiklikud konfliktid võivad siin leida veel ühe väljundi ilma erilise seoseta võrdõiguslikkuse edendamisse . Tõestamine, et sa ei ole kaamel võib vahel päris raske olla! Leheneegritel õnnestus eelnõu ümber ka pisut lokku lüüa pannes leheartiklitele pealkirju nagu naissekretäri otsimine keelatud. Tegelikult ei keela seadus seda, kui suudad põhjendada, miks tegevuse laad vajab just naissekretäri. Kuid populistlikku lärmi tekitavad sellised pealiskaudsed avaldused küll. Samuti reklaami puudutab punkt, mis keelab stereotüüpseid soorolle kujutava või inimväärikust alandavad reklaami. Loomulikult tekitas ka see punkt avalikkuses arusaamatust keda ikka võib pesupulbri- või mähkmereklaamis näidata ja miks. Selge on, et alati ei ole võimalik üheselt määratleda, milline on stereotüüpsete soorollide kujutamine. Samas arvan, et
sündmused, mis on vahetult seotud kuriteoga või mitte, sellisel juhul, kui isik seda ise eitab. Seega eeldati, et inimese teadvuses esinevad üleelamiste spetsiifilised jäljed, mille olemasolu tuvastamine tõendab kuriteoga kokkupuutumist. Seda valdkonda on nimetatud ka "emotsionaalsete üleelamiste jälgede sümptomatoloogia" (Otto Lipmann, 1911) või "enese reetmine assotsiatsiooni kaudu" (Wilhelm Stern). Ameerikas kasutati aga algusest peale reklaamihõngulist ja populistlikku mõistet "vale detektsioon"(lie detection). Kaasaegne ja kõige teaduslikum antud valdkonna määratlus näib aga olevat "emotsionaalsete seisundite instrumentaalne diagnostika". Teine suhteliselt neutraalne ja vähepretensioonikas mõiste on polügraaf, ehk siis lihtsalt mõõteriist paljude protsesside, impulsside üheaegseks (sünkroonseks) mõõtmiseks (nii määratleb aparaati ka Websteri sõnaraamat). Antud kontekstis
Kasvas kiiresti enamlaste partei liikmeskond. Enamlased jäid liikmeskonnalt alla vaid esseeridele, teistest olid mööda läinud. 1917 kevadel võeti vastu parteisse absoluutselt kõiki, eesmärgiks liikmeskonna paisutamine nii kiiresti kui võimalik. Enamlaste edu põhjuseks rahva hulgas sai määravaks kolm peamist loosungit. „Rahu! Leiba! Maad!“. Nõudmised olid sõjast tüdinud ja maj raskuste all kannatavale rahvale väga vastuvõetavad. Enamlased arendasid populistlikku kihutustööd. Ei analüüsitud, mida ühe või teise loosungi täitmine kaasa toob, lihtsalt tehti propagandat. Paljud jäid lihtsat demagoogiat uskuma. Ainuke eeltingimus, mida rõhutati, oli see, et võim läheks AV-lt üle Nõukogudele ja seal oleks juhtival kohal enamlased. Kogu propagandakampaania teravik oli suunatud sõjaväele ja sõjaväelastele. Olid nad need, kelle käes olid reaalselt relvad, nende toomine enamlaste käsutusse tähendas partei tugevnemist ja
annaabi.ee 
