vähenes ja paljud inimesed pettusid selles. Kas see oli üks diktatuuri tekke põhjuseid. Esimene maailmasõda mõjutas Euroopat väga. Miljonid inimesed olid saanud surma või haavata, kuid inimesed mõistsid, et hetkel parim riigikord on diktatuur. Diktatuur on ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas, mis kehtestati läbi vägivalla või rahva enda tahte. Kui varasemalt polnud kogemusi demokraatiaga, siis andis see võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvamasside poolehoid, nii nagu oli Venemaal.Kuna oli majanduskriis ja rahvas oli rahulolematu valitsuse pollitaka suhtes, kasvas äärmusparteide populaarsus, näiteks Venemaal enamlased ehk bolsevikud ja Saksamaal natsionaalsotsialistid ehk natsid.Minu arvates aitas diktaruuriline valitsemiskord riigid vaesusest kiiremini välja. On olemas totalitaarne ja autoritaarne diktatuur. Totalitaarne diktatuur oli väga karm ja ei
lisandus meresõda (dessant Inglismaale jäi siiski ära). Septembris 1940 sõlmiti Berliinis Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. Sellega vormistus nende liit lõplikult. Diktatuuride tekkimise põhjused: 1. Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2. Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3. Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis aitas kaasa sisepoliitilisele ebastabiilsusele. 4. Majanduse langus (Venemaal ja Itaalias I maailmasõja tõttu; Saksamaal suur majanduskriis, mida süvendab reparatsioonide maksmine). 5. Seoses majanduskriisiga ja sellest tuleneva rahva rahuloematusega valitsuse poliitikaga kasvas äärmusparteide populaarsus (Venemaal enamlased e. bolsevikud e
· Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused: 1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3) Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis aitas kaasa sisepoliitilisele ebastabiilsusele. 4) Majanduse langus (Venemaal ja Itaalias I maailmasõja tõttu; Saksamaal suur majanduskriis, mida süvendab reparatsioonide maksmine). 5) Seoses majanduskriisiga ja sellest tuleneva rahva rahuloematusega valitsuse poliitikaga kasvas äärmusparteide populaarsus (Venemaal enamlased e. bolsevikud e
Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused: 1. Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2. Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3. Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis aitas kaasa sisepoliitilisele ebastabiilsusele. 4. Majanduse langus (Venemaal ja Itaalias I maailmasõja tõttu; Saksamaal suur majanduskriis, mida süvendab reparatsioonide maksmine). 5. Seoses majanduskriisiga ja sellest tuleneva rahva rahuloematusega valitsuse poliitikaga kasvas äärmusparteide populaarsus (Venemaal enamlased e. bolsevikud e
ühistransport). 17 Kodanikud, huvid ja demokraatia Üpris raske on ühe konkreetse ideoloogiaga siduda 2003. aasta valimistega võimule tulnud Res Publicat. Põhijoontes on nende nõudmised parempoolsed, kuid samas esitatakse ka palju loosungeid rahva võimust ja avalikkuse ärakuulamisest, riigiaparaadi kärpimisest ja võitlusest liigse jõukusega. Seega on Res Publical palju jooni, mis on tunnuslikud populistlikele parteidele. Populismi sugemeid võib näha ka Keskerakonna tegutsemises, mis teeb need kaks erakonda teineteisele üpris sarnasteks, olgugi, et ühe juured on vasakpoolsuses, teisel aga parempoolsuses. 6. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad Erakondade kõrval on demokraatliku ühiskonna lahutamatuks osaks suvegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Kõik nad täidavad enam-vähem ühesuguseid funktsioone – esindavad avalikku
annaabi.ee 
