slängidel. Avaliku kirjaliku suhtluse võime jagada kahte ossa. Üks rühm tekste on sellised, milles peab kasutama normkirjakeelt. Need on ametlikud tekstid, olgu Riigikogu protokollid või seadused. See on lihtne ja selge. Teise osa aga moodustab suur ja hall ala, mida allkeelte uurimises nimetatakse tavaliselt avalikuks institutsionaalseks suhtluseks. Seal on soovitav kasutada kirjakeelt. Sinna kuulub näiteks ka meedia, avalikud suhted, populaarteadus, teadus jms valdkonnad. Kui Tartu ülikool teeb pressiteate, siis juriidiliselt ei pea see olema korrektses kirjakeeles. Kui ülikooli inimesed saadavad kogu ülikooli töötajaskonnale mõeldud kirju sisepostiga, siis juriidiliselt ei pea need olema korrektses kirjakeeles. Kui ajaleht avaldab uudise, siis juriidiliselt ei pea see olema korrektses kirjakeeles. Ja kui ta avaldab poliitiku või arvamusliidri kirjatüki, siis juriidiliselt ei pea see ammugi olema korrektses kirjakeeles
-seerumine, politiseerumine Sakala, Olevik, Postimees, Valgus KONKURENTS, leht muutub kaubaks. AJAKIRJAD: Meelejahutaja 1878, Linda 1887. Tekivad toimetused ajakirjandusest saab kollektiivne töö. Stiil objektiivsem. Olulisim: informeerimine. Leht kui organisaator (Hurt). Keskus: Tartu. Tiraazid kasvavad. Sakala: aadlivõimu ja kirikuvastane. Poliitika, kirjandus, põllutöö, üle 900 kirjasaatja. KRIITILINE. Olevik: Ado Grenzstein, Sakalale vastukaaluks. Haridus, populaarteadus, keeleprobleemid, saksavastane, venestuse toetaja. Kõige profimalt toimetatud, kõige innovaatilisem (karikatuurid, malenurk, lasterubriik, fotod) Pidevalt kakles teistega. Postimees: Hermanni toimetamisel (86-93), 91 sai päevaleheks. Saksavastane, isamaaline, keele eest, kaastöölised haritlased. Tõnissoni Postimees (96-35). Rahvuslik, aated, kristlus, kõlblus, haridus!, eestlaste õiguste eest võitlus. Kakles Olevikuga. AJAKIRJAD: alguses ajalehtede lisad. 1870ndatel iseseisvad
looduslik valik, mitte mingisuguse eesmärgi poole (ideaali, täiuse) – see ärritas paljusid kaasaegseid. Teadlased peavad saavutama konsensust pidevalt. Postskriptum 1. Miks teadusrevolutsioonid jäävad nähtamatuks Kipume nägema mineviku paradigmasid praeguste paradigmade valguses. Revolutsioon jääb nätamatuks – õpiku kirjutamine, teadlaste enda hulgas on selline varasemaid negatiivselt kirjeldav tendents. Populaarteadus, teadusfilosoofia (enne Kuhni, nt Popper,Carnap)– nähtamatuks tegijad. Kui paradigma nähtused välja ei paista, ei tähenda see veel seda, et neid ei oleks olnud. 2. Selgitada, kuidas toimub teadlaste ümberorienteerumine ühelt paradigmalt teisele Tähelepanuväärse mõistatuse lahendamine, olemasoleva paradigma testimine.. paradigmade debatt. Noorte soosing. Ei toimu samm-haaval, vaid äkitselt. 3. Kuidas Kuhn mõistab progressi. Mis on teaduses sellist, mis paneb
Ramat Lastele” oli üks esimesi ilmalikke jutte sisaldav eestikeelne aabits, sh metoodilised juhised lapsevanematele, juhend sakslastele eesti k omandamiseks. Rahvavalgustuslik teos “Pühhapäwa Wahhe-luggemissed” (1818) kandis eesmärki äratada talupojas välismaailma ja looduse vastu huvi – pildid teiste rahvaste ja loomade elust jne. Andis välja ajalehte „Marahwa Näddala-Leht” (1821–1823, 1825), kus avaldati kriitikat ja uut infot kirjandusest. Rahvavalgustuslikud artiklid, populaarteadus, aga ka uudised kodu- ja välismaalt. Õpetlikud tähendused. Käsitleb Baltimaade geograafiat, ajalugu, loodusteadust, tervishoidu. Võitleb rahvahariduse eest ja ebausu vastu. Ilukirjandust kirjutab vähem. Ilukirjanduses on allegoorilised vormid, iroonia ja satiir. Masing pani aluse eesti populaarteaduslikule kirjandusele, andis välja esimest sisukat ajalehe, laiendas sõnavara nõudliku esseistika suunas. Tema tegevus ärgitas Faehlmanni, Kreutzwaldi ja Jannsenit. 10. Fr.R
Keskmine ööpäevane saatemaht 37 t. Televisioonis oli asi kesine plusspoolele võib kanda seda, et televisioon eesti keeles üldse olemas oli. Teooria väidab, et omakeelse televisioonikava ülalpidamiseks peab olema rahvaarv 3 miljonit. Meil nii palju polnud, aga televisioon saadi käima ning arenes tehniliselt väga hästi (värvi-TV 1981). Eesti Telegraafiagentuuri (ETA) eespool juba mainisime. Kirjastused. 1988 oli meil 5 kirjastust Eesti Raamat, Valgus (populaarteadus), EKP Keskkomitee kirjastus, Perioodika, Kunst. Et hinnata, kui arenenud süsteem meil oli, vaadakem meie kohta NL ajakirjandussüsteemis. Ametlik statistika ütleb seda, et ajalehtede arvult oli Eesti NSV 1988. aastal 15es ehk viimane; ühekordse eksemplaride arvu poolest 11ndal kohal, Kesk-Aasia arvud olid tagapool. Eksemplaride arvult 100 elaniku kohta olime esimesel kohal 100 elaniku kohta 107 ajalehte, teisel kohal oli Vene föderatsioon, kolmandal kohal Läti. Liidu keskmine oli 76.
annaabi.ee 
