Popper väitis, et sellisel seisukohal põhineb enamik autoritarismi ja totalitarismi vorme. Historitsism rajaneb ekslikel eeldustel teaduslike seaduste ja teaduslike ennustuste loomusest. Et inimteadmiste kasv on inimajaloo arengu üks põhjuslikest teguritest ning "ükski ühiskond ei saa oma tulevasi teadmisteseisundeid teaduslikult ennustada", siis ei saa olla inimajaloo ennustuslikku teadmist. Metafüüsiline ja ajalooline indeterminism käivad Popperil käsikäes. Teosed Tema peateosed on ,,Teadusliku uurimistöö loogika", ,,Historitsismi viletsus", ,,Avatud ühiskond ja selle vaenlased", ,,Mis on dialektika". Oma teoses ,,Teadusliku uurimistöö loogika" tegeleb ta Viini ringi huvitavate teemadega (induktsioon, demarkatsiooniprobleem, tõenäosus, kinnitus, kvantmehhaanika kontseptuaalsed probleemid jne), kuid läheneb nendele hoopis teisiti. Popper kritiseeris Viini
meetodit. Avalikkuses tuntuim Popperi teos on paljutõlgitud "Avatud ühiskond ja selle vaenlased" (1945). Selles õiendab ta üksikasjalikult arved Platoni ja Hegeli mõttemallidega, mis on tema meelest totalitaristlikud. Ta kritiseerib selles raamatus leebemalt ka Marxi. Enamiku asjatundjate arvates teeb Popper Platonit 20. sajandi vaatevinklist kritiseerides talle liiga. Hegeli-kriitikale heidetakse ette Hegeli loomingu pealiskaudset tundmist ja erapoolikut esitamist. Popperil ongi see mõeldud põhiliselt ettevalmistusena Marxi-kriitikale. Marxi peab Popper väljapaistvaks majandusteadlaseks ja sotsioloogiks. Ta möönab, et Marx ei välistanud näiteks, et kommunismini 4 on võimalik jõuda ka mitterevolutsioonilisel teel. Seevastu kritiseerib ta ägedalt Marxi dialektilist meetodit, mille too Hegelilt üle võttis: see viib lõpuks suletud maailmapildini.
eksperimentides laialdast kinnitust leidnud teaduslik teooria osutus lõpuks ikkagi paljuski ekslikuks? Miks ei avastatud selle teooria puudujääke mitme sajandi vältel, vaid see paistis kaasaegsetele hoopis lõpliku tõena? Kas ei või sama saatus oodata ka neid teooriaid, milles tänapäeval ei osata kahelda? Millist probleemsituatsiooni käsitleb Popperi poliitiline filosoofia? Poliitilised probleemsituatsioonid filosoofias tekitasid Popperil küsimusi, näiteks: milline on totalitaarsete ühiskondade tekke- ja püsimisemehhanism? Kuidas oleks võimalik selliste reziimide tekkimist ära hoida? Millistele tingimustele peaks vastama ühiskond, et see areneks kõigi oma liikmete huvides? Millise epistemoloogilise järelduse teeb Popper 20. sajandi alguse teadusrevolutsioonist? Popper järeldab, et inimkonna käsutuses ei ole absoluutset tõesuse-kriteeriumit, vahendit,
Mitterepresantatiivne realism väidab, et füüsika eesmärk on teha kindlaks praeguste teooriate rakendatavus ning kujundab uusi teooriaid, mida saab maailmale paremini rakendada. Instrumentalistid aga väidavad, et teooriad on loodud selleks, et neid hiljem kasutada käepäraste vahenditena. Tavainimese seiukohast tundub üsna loogiline olevat realistide seisukoht ning nii ilmselt tõde vaadataksegi. Tõeotsinguil on suur roll ka Karl Popperil, kuna ta tunnustas tõele pideva lähenemise ideed. Kuid üritades mõtestada tõelähedust teooria tõestest ja vääradest järeldudes, ta eksis. Kokkuvõtvalt ütleb Chalmers oma raamatu lõpus, et tema seisukohalt ei ole olemas ühte ja kõikehõlmavat teooriat ja metodoloogiat teaduse kohta. Samuti ei tunnista ta teooriate hindamisel mingi absoluutse kriteeriumi olemasolu ning rohkem kerkib esile objektivistlik
Popper oli pärit Austriast. Peale Esimest maailmasõda toimus ümberkaudsetes maades ridamisi marksistlikust ideoloogiast kantud revolutsioone – Venemaal, Ungaris, Saksamaal. Paljudes teistes maades olid olemas mõjuvõimsad marksistlikud rahvaliikumised. Venemaal kasvas sellest revolutsioonist välja aastakümneteks kindlustunud totalitaarne režiim. 30-ndatel aastatel tekkis natsistlik totalitaarne režiim Saksamaal, mis kümnendi lõpul liitis endaga ka Austria, kust juudisoost Popperil tuli põgeneda. Siit teine probleemide ring: milline on totalitaarsete ühiskondade tekke- ja püsimisemehhanism? Kuidas oleks võimalik selliste režiimide tekkimist ära hoida? Millistele tingimustele peaks vastama ühiskond, et ta areneks kõigi oma liikmete huvides? Õpetus teadmise teaduslikkuse kriteeriumitest. Teaduse arengukäigust, mida eespool lühidalt kirjeldati, teeb Popper järelduse, et inimkonna käsutuses ei ole absoluutset tõesuse-
õige või mitte. Copernicus ei saanud kindlaks teha, kas tema teooria on õige või mitte. Selleks puudusid siis lihtsalt vahendid. Järelikult oli tema teooria mõttetu. Ptolemaiose teooria oli vale, aga mõttekas. Popperi ajal asendus “mitteverifitseeritav” sõnaga “mittevalsifitseeritav”. Oluline täiendus on see filosoofide jaoks üldmõistete pärast, mida on lõpma- tu hulk. Valsifitseerimine tähendab, et ümberlükkamiseks on vaja vähemalt ühte kummutavat näidet. Popperil oli veel sihuke spetsiifiline termin nagu historitsism — õpetus, kus lõpp-punkt määrab tema poole liikumise. Sealjuures on lõpp-punkt kas 12 Kurjad keeled rääkisid vanasti, et Stalingradi all võitlesid kaks heegellaste koolkonda — stalinlased ja hitlerlased. (EL) 1.7. HEGELI AJALOOFILOSOOFIA 15 ülemine või alumine tipp13 . On olemas eesmärk iseeneses. Otstarve määrab asja14 .
annaabi.ee 
