POPKUNS T FOREVER! Tallinna Tehnikagümnaasium Grete-Maria Hanson 11c klass Eesti popkunst 1960. ja 1970 aastate vahetusel Kuraator: Sirje Helme Kujundaja: Andres Tolts Graafiline kujundaja: Martin Pedanik Näituse muusika: ansambel Optimistid (1965-1969) Kumu kunstimuuseumi suures saalis olev näitus "POPkunst Forever!" annab ülevaate Eesti popkunsti algusaastatest. Näitusele on kogutud töid ja muud informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. Näitus on jagatud neljaks osaks: "Rõõmus pop" erksavärvilis guassmaalid. "Unionpop" esitab kahe rühmituse Visarid ja SOUP 69 kunstnike loomingut. "Linnautoopia" räägib põlvkonna utoopiatest, igatsusest dünaamilise kaasaegse keskkonna järele.
näitust vaatama, mida kõik soovitasid vaadata. Esimese asjana sisenedes jäid silma koomiksid ja karikatuurid 1960ndatest aastatest. Enne näitusele minemist, sain aru, et tegemist on kunstiteostega, mis olid loodud peale 1950ndat aastat. Esimese asjana lõid mulle silmeette pildid kolhoosidest, mustamäe paneelmajadest ning nõukogudeaegsest Tallinnast. Vaatamata enda küllaltki väiksest teadmisest popkunstist, kattusid mu mõtted sellega, mida näitusel näha sain. Näitus oli koostatud justkui labürindina ning oli jagatud neljaks osaks: "Rõõmus pop"- erksavärvilised guassmaalid, ,,Union-pop"-esitab kahe rühmituse(Visarid ja SOUP 69 kunstnike loomingut), ,,Linnautoopia"- räägib põlvkondade utoopiatest, igatsusest dünaamilise kaasaegse keskkonna järele ning ,,Avant-pop"- Kiwa näituseks valminud maalisari- vildikamaalid. Esimesena suundusin SOUP 69 poole, mille tõmbenumbriks (minujaoks) oli Lapini teos SOUP 69
Kristjan Raud alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias 1893. aastal, mil seal oli pääsenud valitsema peredvizniklik ühiskonnakriitiline realism, mille tähtsaim meister oli Ilja Repin. 1897. aastal sai tal Peterburist villand ja lootis paremat õppimispaika Düsseldorfis, kuid pettus ka seal. Kaks aastat hiljeb naases ta Saksamaale, aga siis juba Münchenisse, mis oli sajandivahetusel riigi uuendusmeelseim kunstikeskus. Seal oli asutatud rühmitus "Münchener Sezession", mis koondas Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad