tragöödia Shakespeari poolt on „Romeo ja Julia“ • Kasutatud kirjandus “Väliskirjandus”, K. Leht, O. Ojamaa, “Valgus” Tallinn 1977 • “Maailmakirjandus”, koostanud Jüri Talvet, Tallinn “Koolibri” 1995 • “Illustreeritud faktivaramu”, Dorling Kindersley, Dorling Kindersley Limited, London 1999; eesti keelde tõlkinud Mart Aru, Andre Help, Maarja Kangro, Lore Listra, Viktor Masing, Linda Poots, Ürge Reinsalu, Karel Zova, Ivar Veldre, Koolibri 2002 • http://www.draamateater.ee/uus/index.php?lk=14&show=39 • http://ylejoe.parnu.ee/~taimi/luuletused.html • http://www.shakespeare.ee/?lk=w.shakespeare • http://aphorismen-archiv.de/images/shakespeare.jpg • http://www.spacerad.com/mallakai/mural/images/Shakespeare.jpg • ttp://www.vatteater.ee/files/project/theatre_cafe_raamatud.jpg • http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/shakespeare_siljapaulus.htm
Uurimusi embrüoloogia, morfoloogia, orintoloogia ja looduskaitse alalt. Piiper valdas 13 keelt ja tõlkinud ning kirjutanud õpikuid. 1922-1923 oli Tartu Loodusuurijate Seltsi abiesimees ja 1923-29 esimees. Aastast 1956 Eest Loodusuurijate Seltsi auliige. Ta oli ajakirja ,,Loodus" peatoimetaja (1922-24) ning 1933-40 Tartu Rahvaülikooli Seltsi esimees. Piiper on Eesti orintoloogiakoolkonna rajaja. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 371) Linda Poots (sünd. 25. märts 1929) Eesti zooloog ja ajakirjanik. Lõpetas 1952 Moskva ülikooli. Aastatel 1952-1957 oli ajakirja ,,Eesti Loodus" toimetuskolleegiumis (1960-1984 ajakirja peatoimetaja). Uurinud Eesti pisiimetajaid, eriti käsitiivalisi, sooritanud palju uurimismatku. Ta on avaldanud, tõlkinud ja toimetanud arvukalt populaarteaduslikke kirjutisi. Poots on 1966. aastal loodud Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaliikmeid. Tema abikaasa oli Viktor Masing (1925-2001). [EE 14. Eesti elulood
Pikad kõrvad on suureks takistuseks kiirel lennul, ning seepärast on headel lendajatel alati lühikesed kõrvad. Pikimate kõrvadega nahkhiirlane nii Euroopas kui ka Eestis on suurkõrv (Masing, 1984). Käsitiivaliste peaaju võrreldes teiste imetajatega on suur ja suuraju poolkeradel esinevad vaod. Eriti tugevasti on käsitiivalistel arenenud peaaju koorelaused kuulmiskeskused, mis on otseses seoses kuulmise ebatavaliselt kõrge arengutasemega (Poots, 1987). Väike-käsitiivalised kasutavad orienteerumiseks pimedas ja saagi püüdmiseks kajalokalisatsiooni (Griffin, 1987). See on navigatsioonisüsteem, mis teeb neist 15 fantastilised lendajad. Informatsiooni saamiseks ümbritsevast keskkonnast, saadavad nahkiirlased välja impulsse enamasti suu kaudu, harvem läbi ninasõõrmete.
toita. 13 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Couzens, D. Linnud. Euroopa linnuriikide täielik käsiraamat. Varrak, 2005 2. Ernits, P. Mõned mu naabrid. Varrak. Tallinn, 2003 3. Jonsson, L. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000 4. Ling, R. Loomade elu 6. köide. Linnud.:Kirjastus Valgus, Tallinn, 1980 5. Mäger, M. Linnud rahva keeles ja meeles. Eesti Raamat, Tallinn, 1994 6. Poots, L. Loomade elu 7. köide. Kirjastus Valgus, Tallinn, 1987 7. TÜ Loodusteaduste didaktika lektoraat. Eesti selgroogsed. [WWW]. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm (18.04.2010) 8. Wapedia. Keelikloomad. [WWW] http://wapedia.mobi/et/Keelikloomad#1 (02.05.2010) 9. Wapedia. Keelikloomad. [WWW] http://wapedia.mobi/et/Linnud#1 (21.04.2010) 14
(Loomade elu, 1987) 16 Võtmesõnad Tüvepikkus looma pikkus ninaotsast pärakuni. Tüvi on looma pea, kael ja kere kokku. Amfibiontne eluviis eluviis, mis võimaldab hakkama saada nii maismaal kui vees, kahepaikne eluviis. Hermeliin sama, mis kärp. Nimetus pärineb saksa keelest. 17 Kasutatud kirjandus: Toimetanud Poots.,L, 1987 Loomade elu, Tallinn "Valgus" 1987, lk 247-258 Kindersley.D 1999 Looduse entsüklopeedia Tallinn "Valgus" 1999, lk 254 255 Eesti Loodus http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus Eesti selgroogsed http://bio.edu.ee/loomad/, koostatud Tartu Ülikooli MRI Loodusteaduse didaktika lektoraadis Miksike http://www.miksike.ee/docs/referaadid/tuhkur_teelekepler.htm Looduskalender http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/ Pildid: http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/?leht=art0710ahm http://www
Kõige rohkem on rohttaimi ning roomajaid ja väikesi imetajaid. Kõige vähem suuri puid ja suuri imetajaid. Iga taim on kohastunud teistest erinevalt, iga loom kasutab ellujäämiseks teistest erinevaid nippe. Kasutatud kirjandus Saatana meri (Viktoria Malt 1981) Kõrbed (Sarjast Silmaring 1999) Kaktuse tähtkujus (Nikolai Nikonov 1988) Mandrite geograafia VI klassile (V. Korinskaja, L. Prozorov ja V. tenjov 1986) Tuhat tutvust tundrast kõrbeni (V. Masing ja L. Poots 1977) Internet: -http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbetaimed.htm -http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeloomad.htm
Ei sõraga ta räägi, Karastatud noolena seal Lendab noor põder! Sel põdral on sõrad Hõbedased. Sel põdral on sarved Kaunid kuldsed! Sa põder, mu põder, Sa põdrake! Kuhu sa nüüd tormad, Kuhu sa sihti sead? Ma jooksen ja lippan Jääkülma vee äärde. Astun, oma sõraga Allikavee ma jahutan. 20 KASUTATUD KIRJANDUS LOOADE ELU 7. KÖIDE IMETAJAD [Toimetanud L. Poots TALLINN ,,VALGUS" 1978] lk. 354-356 PÕHJAPÕDER ARKTILISES KULTUURIS [Art Leete, Liivo Niglas, Anzori Barkalaja Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 2001 (Põltsamaa: Vali Press)] lk. 19-21; 40-52 http://haldjas.folklore.ee/tagused/authors/ernits.htm http://old.artun.ee/sugri/pedanik.html 21 Lisa 1 Põhjapõder (Rangifer tarandus) 22 Lisa 2 Põhjapõdra nahast saabas 23 Lisa 3 Ema oma poega kutsumas 24 Lisa 4
annaabi.ee 
