rikkuma seda, mis on Seadus, ainuüksi seetõttu, et teame ta seaduse olevat. See põikpäisusevaim niisiis tuligi, et mind lõplikult hukutada. See hinge mõõtmatu igatsus iseennast vaevata – omaenda loomuse kallal vägivalda tarvitada – teha ülekohut üksnes ülekohtu enda pärast – ajendaski mind jätkama ja lõpule viima ülekohut, mida olin teinud ilmsüütule elajale. Ühel hommikul libistasin talle külmavereliselt silmuse kaela ja poosin ta ühe puuoksa külge; poosin ta, pisarad voolamas ja kibedaim kahetsus südames; poosin ta sellepärast, et ma teadsin, et ta mind oli armastanud, ja sellepärast, et ma tundsin, et ta polnud mulle solvumiseks põhjust andnud; poosin ta sellepärast, et ma teadsin, et nii toimides teen pattu, surmapattu, mis niivõrd ohustab mu surematut hinge, et isegi – kui seesugune asi on võimalik – Kõige Armulisema ja Kõige Hirmuäratavama Jumala ääretu arm temani ei ulatu
Loomade vastu olin julm. Isegi Pluto sai tunda mu halva tuju tagajärgi. Ühel õhtul kui ma purjus peaga koju tulin, märkasin, et kass hoiab minust eemale. Haarasin ta kätte, kuid ta kriimustas hammastega mu kätt. Mind valdas meeletu raev. Võtsin taskust sulenoa, haarasin loomal kõrist kinni ja pistsin talt kõhklemata ühe silma välja. Vahepeal kass aegamisi toibus. Ta põgenes alati minu lähenedes. Ühel hommikul libistasin talle külmavereliselt silmuse kaela ja poosin ta ühe puuoksa külge. Selle päeva ööl läks põlema mu maja. Suure vaevaga pääsesin koos oma naise ja ühe teenijaga. Tulekahjule järgnenud päeval käisin maja varemetel. Mind haaras hirm, kui ma nägin vaheseinal hiiglaslikku ülespoodud kassi kuju. Mitu kuud ei saanud ma lahti kassiviirastusest. Hakkasin kahetsema, et olin looma kaotanud. Ühel ööl nägin ühes urkas Plutole sarnast musta kassi. Too kass nagu Plutogi oli ühest silmast ilma jäänud
ainult must kass Pluto pses sellest. Ajapikku mu haigus svenes sest millist haigust saakski Alkoholiga vrrelda. Ning plutogi sai vahest tunda mu pahura tuju tagajrgi. hel htul haarasin kassist kinni , aga ta kriimustas mind ja raevunult likasin talt sulenoaga silma peast vlja. Ma ei tundnud ennast enam ra ja kasski aegamisi toibus. Nd li minus vlja pikpisuse vaim. hel hommikul sidusin ma Pluto kaela mber nri ja viisin ta ue ning poosin ta he oksa klge les. Samaml sel puhkes mu majas tulekahju ja vaevu psesin majast minema. Seinad, peale he olid kik sisse vajunud. See sein, mis psti oli jnud meenutas kassi kellel oli kis kaelas. Ajapikku hakkasin kahetsema oma tegu ja hakkasin uut otsima. Urgasetes , kus ma sageli kisin leidsin ma he musta olevuse, kelleks oli kass, kes oli tpselt samasugune nagu Plutogi, ainult khul oli vike valge laik. Kui ma selle kassi koju viisin kohanes ta vga ruttu ja naisele hakkas ta ka vga meeldima
Algul pöördus ta ametnikke poole, et tehtagu talle erand, kui see ei õnnestunud. Siis sai ta sõbra Cottardi kaudu tuttavaks salakaubavedaja, kes omakorda teadis kaht valvurit, kes oleks Rambertile abiks. See plaan aga venis ning lõpuks kui oli aeg lahkuda, otsusta ajakirjanik linna jääda ning haigeid abistama hakkata. kantseleiametnik Joseph Grand Härra Cottard/püüdis end üles puua lõppuks laseb end maha kirjanik Tarrou suri lõpuks katku Tulge sisse, poosin end üllesse. Rottide invasioon on lõppenud. Kojamehe surmaga just nagu lõppes murettekitavate ajamärkide periood ja algas uus, mitmeti raskem etapp, kus esialgne üllatus kasvas vähehaaval kabuhirmuks. Küsimus: kuidas seda teha nii, et aega kaotsi ei läheks? Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses. Mis viisil? Veeta päevi hambaarsti ooteruumis ebamugaval toolil; viibida pühapäeva pärastlõunal koduss
«Ja-jaa,» ütles ta, «ma näen seda. Kuid kas te arvate, et see on tema?» «Olen selles veendunud.» «Siiski pean teile tunnistama, et ma veel kahtlen.» «Kuid see liiliaõis õlal?» «See lon inglanna, kes on sooritanud mingi kuritöö Prantsusmaal ja keda häbimärgistati ta teo pärast.» «Athos, see on teie naine, kinnitan teile,» kordas d'Artagnan, «kas te ei mäleta, kuidas teie ja minu kirjeldus kokku langesid?» «Ja siiski ma arvan, et too teine on surnud, ma poosin ta nii hästi.» Nüüd raputas d'Artagnan omakorda pead. «Kuid -- mida teha?» küsis noormees. «Kindel on, et me ei või jääda niiviisi igavesti pea kohal rippuva mõõga alla,» ütles Athos. «Tuleb leida väljapääs olukorrast.» «Aga kuidas?» 449 «Kuulge, katsuge temaga kohtuda ja asi ära seletada. Öelge talle: rahu või sõda! Andke talle aadliku ausõna, et te kunagi ei räägi temast midagi; et te kunagi ei tegutse tema vastu
annaabi.ee 
