siis kehtestati piirangud. Selliseid ühendusi ei moodustatud ainult Phja-Saksa kaupmeeste poolt. Keskajal püüdsid kik väliskaubandusega tegelevad kaupmehed endale saada eriigusi (näiteks maksudest vabastamist) niisuguste lepingute sõlmimisega. Üheks põhjuseks Hansa Liidu arengu kiirenemisel oli uue laevatüübi koge ilmumine XII sajandi teisel poolel. See laev oli parem kui normannide sõudepaadid. Koge oli purjelaev masti ja kõrgete poortidega, mis tegi võimalikuks suuremat kogust kaupu transportida ja kogu kaubakäivet kasvatada. Teiseks väga tähtsaks asjaoluks Hansa Liidu arengus oli sakslaste tungimine itta . XII sajandi keskpaigast alates hakati slaavlasi, kes elasid Läänemere lunakaldal, välja suruma, vi nad assimileerusid sakslaste hulgas, kes olid rajanud linnad ja toonud neisse uusasukaid (peamiselt Westfaliast, Saksimaalt ja Friisimaalt). 1143. aastal sai Lüübekist esimene saksa sadamalinn Läänemere ääres
põlvitades toitu lahti, teised kaks kandsid ette. Siis veeresid saali neli vankrit kuldliudadega, mis kohe paigutati laudadele. Tänapäevalgi ei sööda kõigis peredes ühtemoodi, ka varemalt söödi enamasti lihtsamalt. Ruum oli tavaliselt kõle ja tühi, seal ei olnud ei laudu ega pinke. Kui saabus söögiaeg, tõid kannupoisid või teenrid sisse alused ja lauaplaadid ning nendest pandi püsti laud. Sellele laotati hinnalised laudlinad. Need olid valged, kuldsete ja hõbedaste poortidega või tikanditega kaunistatud. Seejärel kanti sisse pingid ja ka mõni tool. Soolatoosid jaotati laudadele laiali, samuti lusikad, peekrid, puutaldrikud ja mõnikord ka noad. Kui söök oli lauale toodud, andis lauavanem märku söögi alustamiseks. Lauavanemaks oli laitmatu rüütel, kelle ülesandeks oli söömaaja korraliku ettevalmistamise ja kulgemise eest hoolitseda. Lauavanema olemasolu annab tunnistust sellest, kui tähtsaks sündmuseks peeti ühist söömist.
................................................................ 11 2.2Küsimused.................................................................................................... 12 3Kasutatud materjalid...............................................................................................................15 1 Jäähoki 2 Jäähoki,poortidega (1,15–1,22 m) jääväljakul (56–61 × 26–30 m) mängitav sportmäng, milles 2 uiskudel liikuvat võistkonda püüavad kummist litrit (Ø 7,62 cm, paksus 2,54 cm, mass 156– 170 g) teineteise väravasse lüüa. Värav on kummaski väljaku otsas väravajoone keskel. Võistkonda kuulub 2 väravavahti ja 18 väljakumängijat, korraga on väljakul 6 võistlejat (väravavaht, 2 kaitsjat ja 3 ründajat). Vigastuste vältimiseks kannavad võistlejad kaitsevarustust. Mängitakse erilise kepiga
Viiskümmend kuni kuuskümmend musketäri, kes näisid pidevalt vahelduvat, et alaliselt esitada mõjukat arvu, kõndisid siin lakkamatult edasi-tagasi täies relvastuses ja valmis igaks väljaastumiseks. Mööda ühte suurt treppi, mille kohale meie tänapäeva tsivilisatsioon juba terve maja ehitaks, sõelusid edasi-tagasi pariislased, kes taotlesid soosingut, provintsiaadlikud, kes püüdsid musketäride ridadesse pääseda, ja teenrid iga värvi poortidega livreedes, kes tõid härra de Tréville'ile teateid oma isandatelt. Eestoas, pikkadel ringikujulistel pinkidel, istusid väljavalitud, need, keda oli kutsutud. Hommikust õhtuni kestis häältesumin, kuna härra de Tréville samal ajal kõrvalasuvas kabinetis võttis vastu külastajaid, kuulas kaebusi, andis korraldusi; ja nagu kuningas Louvre'is ainult rõdule tarvitses minna, et inimestest ja relvadest ülevaadet saada, nii tarvitses härra de
Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6. jaanuar 1482 pole päev, mida ajalugu eriti mälestaks. · Polnud midagi iseäralikku sündmuses, mis Pariisi kirikukell! ja kodanikke sel varahommikul jalule ajas. Ei olnud see pikardlaste ega burgundlaste kallaletung * ega rongkäik pühade säilmetega, ei skolaaride mäss ega «meie suurt kartust äratava kuningahärra» sissesõit, isegi mitte mõni vargapoiste ja -tüdrukute poomine Pariisi kohtu otsuse põhjal. Ei olnud see ka mõne poortidega ja tuttidega mukitud saatkonna paraatsõit, mis viieteistkümnendal sajandil nii sagedane oli. Vaevalt kaks päeva tagasi oli Pariisi sisse sõitnud sedalaadi ratsarong, nimelt Flaami saadikud, kellel 2 ülesandeks oli sõlmida abielu dofääni ja Flandria Marguerite'i vahel.* Bourboni kardinalile oli see tekitanud palju tuska: et kuningale meeldida, pidi ta hea näo tegema kõigele sellele flaami bürgermeistrite labasele ja lärmavale kambale ning neid oma lossis vastu võtma
annaabi.ee 
