Metallidel 1700...22 000 kg/. Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Eristatakse keskmist ja tegelikku tihedust. Tegelik tihedus näitab aine massi suhet aine mahtu, millest on lahutatud aines olevate pooride maht. Keskmine tihedus näitab aine massi suhet aine mahtu, koos pooride ja tühimikega. Materjali füüsikalised omadused Poorsus Poorsus ehk urbsus on aine mahutavuse omadus, mille põhjuseks on varjatud tühimike olemasolu. Väljendatakse poorsusteguriga pooride ja materjali mahu protsentuaalses suhtes. Poor tahkes materjalis olev ava või õõs. Tüübilt võivad olla: Suletud Avatud Väiesed Suured Mida suurem on materjali poorsus, seda suurem on selle imavus ja paremad soojusisolatsiooni omadused, kuid väikesm tihedus, tugevus ja eluiga. Materjali füüsikalised omadused Hügroskoopsus ja niiskusimavus Niiskusimavus materjali võime neelata ümbritsevast keskkonnast endasse vett, hoida seda ning kuivamisel seda tagasi anda.
.. 21 kN/m 3, võib ulatuda 15 ... 23 kN/m3. Veesisaldus - w - looduslik niiskus on veehulk, mis eraldub pinnase kuumutamisel 1050 C juures. Seda väljendatakse tavaliselt kaaluprotsentides kuiva pinnase suhtes. Skeleti mahukaal - d - on loodusliku struktuuriga kuiva pinnase ühe mahuühiku kaal d = / ( 1+w ) Poorsus - n - poorsust väljendatakse kas protsentides (poorimahu ja üldmahu suhe) või poorsusteguriga - e : e = ( s - d ) / d. Liivapinnaste suhteline tihedus - I D - võrdleb liiva looduslikku poorsustegurit sama liiva teimimisel saadud suurima ja väikseima võimaliku poorsusteguriga: ID = ( max e - e ) / (max e - e ). Liiva tihendatavustegur - IT - on seda suurem mida tundlikum on pinnas loodusliku struktuuri rikkumise suhtes IT = ( max e - min e ) / min e. Savipinnaste iseloomulikke niiskusi, mille juures rikutud struktuuriga
Vp n= = 1- d (2.13) + Vt Vp s Sagedamini kui poorsust kasutatakse geotehnikas poorsuse iseloomustamiseks mõistet poorsustegur e, pooride ja terade mahu suhet. Eeliseks on asjaolu, et pooride mahu muutus (näiteks pinnase tihenemisel) on võrdeline poorsusteguriga e, poorsusega n aga mitte. Koos pooride mahuga muutub ka kogumaht. Terade maht jääb aga muutumatuks. Poorsusteguri saab avaldada kujul V p s e= = -1 (2.14) V t d n ja e on omavahel seotud ja arvutatavad juhul kui ühe suurus on teada, järgmiste seostega n e
E = n/m, kusjuures m+n = 1. Poorsus on pinnaste tähtis näitaja. Teda kasutatakse pudedate pinnaste iseloomustami-seks eraldi nende looduslikus olekus ja hiljem kunstlikult tihendatud kujul. Detailsemalt klassi-fitseeritakse poorsuse alusel liivased pinnased. Poorsus on vajalik pinnaste veega küllastatuse määramiseks, sellest sõltub ehitiste vundamentide püsivus. Poorsustegur e pooride ja terade mahu suhe. Pooride mahu muutus on võrdeline poorsusteguriga e. küllastusaste Sr (Iw). See näitab, kui suur osa pooride mahust on täidetud veega ning on järelikult defineeritav kui vee ja pooride mahu suhe. 12. Selgitage mõisteid: voolavus- ja plastsuspiir; plastsusarv; konsistents. Kuidas neid määratakse Voolavuspiir määratakse Casagrande aparaadiga või sellele lähedasi tulemusi andva rootsi koonusega väiksematest kui 0,425 mm pinnaseosakestest. Selle standardi järgi on plastsusomadustega pinnase liigitamise aluseks joonisel 1
5.4 EFEKTIIV- JA NEUTRALPINGED PINNASES Ilma Terzaghi Pinnaseosakeste liikumist põhjustavad tuul, vesi või jääliustikud. Teisaldamise (Vt+Vp)=1-d/s=e/(1+e). Poorsustegur e pooride ja terade mahu efektiivpinge printsiibita pole võimalik lahendada ühtegi pinnase tugevuse või käigus jätkub murenemine, osakeste sorteerimine ja segamine. Materjali suhe. Pooride mahu muutus on võrdeline poorsusteguriga e. Koos pooride deformeeritavusega seotud probleemi. Terzaghi printsiip: veeküllastunud kuhjumisel tekkinud osakeste kogumid tihenevad nende peale kogunenud mahuga muutub ka kogumaht, kuid terade jääb muutumatuks. e=Vp/Vt = pinnases esinev kogupinge võrdub alati pinnase osakeste poolt vastuvõetava osakeste kaalu või maapinnale mõjuvate koormuste mõjul. Pinnase omadusi (s/d)-1 = n/(1-n)
n= = 1- d (2.13) V t + Vp s Sagedamini kui poorsust kasutatakse geotehnikas poorsuse iseloomustamiseks mõistet poorsustegur e, pooride ja terade mahu suhet. Eeliseks on asjaolu, et pooride mahu muutus (näiteks pinnase tihenemisel) on võrdeline poorsusteguriga e, poorsusega n aga mitte. Koos pooride mahuga muutub ka kogumaht. Terade maht jääb aga muutumatuks. Poorsusteguri saab avaldada kujul V p s e= = -1 (2.14) V t d n ja e on omavahel seotud ja arvutatavad juhul kui ühe suurus on teada, järgmiste seostega
annaabi.ee 
