klaasi. Märgamise ja mittemärgamisega on tihedalt seotud kapillaarsus. Kapillaar ükskõik mis materjalist ja suvalise kujuga peen toru. Kui kapillaari seinad märgavad vedelikku, siis pindpinevusjõudude tõttu kerkib vedelik eda kõrgemale, mida peenem on kapillaar märgamise korral. Kui vedelik ei märga kapillaari seinu, siis langeb vedeliku tase kapillaaris madalamale kui suures anumas. Kapillaaruse tõttu tungib vedelik (põhilik vesi) poorsetesse kohevatesse ainetesse. 4. Tahked ained Laias laastus liigitatakse tahked ained: a) Tahkised ehk kristallilised ained b) Amorfsed ained Tahkistes on aineosakeste paigutus tihe ja korrapärane, nii et osakeste paigutus moodustab nõndanimetatud kristallvõre. Võre kuju võib olla mitmesugune. Üks iseloomulik tahkiste tunnus on, et neil igaühel on oma kindel sulamistemperatuur.
Skäärrannik- rannik, kus esinevad kristalsete kivimetega kaljusaared. Pankrannik- rannik, kus on ülekaalus lainete ja tuulte kulutav tegevus Laguunrannik- rannik, kus on ülekaalus lainete ja tuulte kuhjav tegevus Jõgede äravool- sademete ja auramise vahekord(?) Valgala ehk äravooluala- maa-ala, millelt veekogud või veekogu osa saab oma vee. Infiltratsioon ehm maasisseimbumine- vee liikumine maapinnalt mulda ja poorsetesse kivimitesse Vooluhulk Hüdrograaf Valgla ehk äravooluala TULV See on vee kogus kuup- See on jõe äravoolu- Maa-ala, millelt veekogu lühiajaline järsk ja meetrites või liitrites, mis diagramm, mis või selle osa saab oma juhuslik veetaseme tõus, ühe sekundi jooksul läbib kajastab jõe voolu- vee mida võivad põhjustada
............... Millised tegurid soodustavad või takistavad sademetevee imbumist pinnasesse numbritega märgitud kohtades. savi 1. 3. 4. 2. Liiv, kruus 5. lubjakivi moreen Maasseimbumine (infiltratsioon): vee liikumine maapinnalt mulda ja poorsetesse kivimitesse Igal pool maailmas imbub osa sademetega langevast vihma- ja lumeveest maasse ja kivimeisse. Kui palju imbub, oleneb mitmest tegurist. Gröönimaa jääkilbile langevaist sademeist jõuab maasse väga vähe, mujal aga, nagu fotolt näha, võib ojagi otse põhjavette voolata! Osa maasseimbunud veest võib jääda maapinnalähedasse kihti pidama ning kaldast välja nõrgudes vooluveekogusse pääseda. Osa veest võib
jõuab põhjaveekihtidesse. Maakera pinnal on magevett suhteliselt vähe. Ainult umbes kolm protsenti kogu Maa veest on mage ning järvedes ja magevee-märgalades on vaid 0,29 % Maa mageveest. Kakskümmend protsenti kogu mageveest on Baikali järves ning teine 20 % Põhja-Ameerika Suurjärvedes (Huron, Michigan, Ülemjärv). Jõgedes on vaid 0,006 % kogu mageveevarust. Nagu näed, sõltub elu Maal vaid "tilgast meres"! Maasseimbumine (infiltratsioon): vee liikumine maapinnalt mulda ja poorsetesse kivimitesse Põhjavesi pärineb sademeist Igal pool maailmas imbub osa sademetega langevast vihma- ja lumeveest maasse ja kivimeisse. Kui palju imbub, oleneb mitmest tegurist. Gröönimaa jääkilbile langevaist sademeist jõuab maasse väga vähe, mujal aga, nagu fotolt näha, võib ojagi otse põhjavette voolata! Osa maasseimbunud veest võib jääda maapinnalähedasse kihti pidama ning kaldast välja nõrgudes vooluveekogusse pääseda
aktiivsete maismaavulkaanide nõlvadel ja kraatrites on vähe kaevandamisväärseid maagimaardlaid. Samal ajal tuleb aga ikka ja jälle konstateerida, et nüüdisaegsete vulkaanide fumaroolid, solfataarid ja kuumaveeallikad sisaldavad sageli rikkalikult paljusid maagimaardlatele iseloomulikke metalliühendeid. Näiteks leiti Alaska poolsaarel Kümne Tuhande Auru Orus rohkesti metalliühendeid, sealhulgas magnetiiti, püriiti, galeniiti, sfaleriiti ja molübdeniiti, mis olid sadenenud poorsetesse kivimitesse. El Laco lähedal, nüüdisaegse aktiivse vulkanismi piirkonnas Põhja-Tsiilis, peaaegu 5000 m kõrgusel avastati ulatuslikud happelise (datsiitse) tufi ja laavaga seotud magnetiidi-hematiidi-apatiidisadestised. Analoogilisi fakte teatakse ka vanema, isegi kambriumieelse vulkanismi kohta. Tuntuim, kuigi ikka veel vaidlusi esilekutsuv näide on kuulus Kiruna magnetiidi-hematiidi-apatiidimaagikeha Põhja-Rootsis, mis
märgata, kuidas veepind venib teatud määral asjadele järele. Kui vihmapiisk jõuab aknale, siis hoiavad teda seal kinni jälle molekulaarjõud. Kuna klaasi ja vihmavee molekulid on erinevad, siis on tegemist adhesioonijõududega (ladina keeles: adhaereo - kinni hoidma, küljes rippuma). Kohesioon ja adhesioon osalevad mitmetes huvitavates ja olulistes nähtustes: pindpinevus, vedelike voolamine torudes ja lahtistes voolusängides, tilkumine, märgumine, imbumine poorsetesse ja kiulistesse materjalidesse. Jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele, nimetatakse pindpinevusjõuks. See jõud mõjub alati vedeliku pinna tasandis. Pindpinevusjõud ühikulise pikkuse kohta kannab nime pindpinevustegur. Pindpinevustegur kirjeldab jõudu ühikulise pikkuse kohta. Samas kirjeldab pindpinevustegur ka energiat ühikulise pinna kohta ja seega on tal võrdväärne ühik: džauli ruutmeetri kohta (J/m2)
kulumiskindlusega. Pimedas ruumis võib aja jooksul muutuda kollakaks. Kivineb oksüdeerudes, kuid kiiremini kui õlivärv. Kasutatakse lahustit, et vedeldada. hea elastsusega, kõva pinnaga, püsiv mineraalsetes õlides ja ilmastikukindel piiratud alkoholi ja kemikaalide kindlus, hea nake puu ja metalli pindadega, hea hõõrdetugevus Akrülaatvärv - Hea nakkuvusega ning kulumiskindlusega veega vedeldatav värv. Poorsetesse pindadesse tungib sügavamale ja katab paremini kui lateksvärv. Õlivärv - lahustipõhine värv, mille sideaineks on värnits. Kõige kvaliteetsem naturaalvärnits saadakse kuivatatud taimeõlide (linaseemneüli, kanepiõli) keetmisel koos sikatiividega. Kõvenemise põhjuseks oksüdeerumine, Oksüdeerumine on aeglane, seetõttu ka värvi kuivamine aeglane protsess. Vananeb. (Krokodillinahka meenutav murenemine), Kasutatakse vanade
Sade koguneb põhja,supernatant peale Raku komponentide eraldamine pideva ja astmelise tihedusgradiendi abil. Valkude kromatograafilise lahutamise kolme erineva viisi (ioonvahetus-, geelfiltratsioon- ja afiinsuskromatograafia) põhimõte. Ioonvahetuskromatograafia – positiivselt laetud kerakestele seostuvad negatiivselt laetud molekulid. Positiivselt laetud molekulid ei seostu ja tulevad kolonnist läbi. Geelfiltratsioonkromatograafia – väiksed molekulid takerduvad poorsetesse kerakestesse, suured läbivad kolonni vabalt. Afiinsuskromatograafia – keraksetega kovalentselt seotud molekulidele seostuvad neile spetsiifilised molekulid. SDS-polüakrüülamiidgeel elektroforeesi tööpõhimõte. Proov geelile, valgud liiguvad + poole, saab hinnata valkude suurust Valkude ülekanne SDS-polüakrüülamiidgeelilt membraanile ning nende tuvastamine antikehade abil. Geelilt kantakse membraanile, inkubeeritakse antikehadega, loputatakse, inkubeeritakse
annaabi.ee 
