Pooltel juhtudel käsitletakse selle põhjused kui ideopaatilisi, nooremaealistel esineb seda kõige sagedamini peatraumade järgselt ja vanemaealistel, seoses degeneratiivsete muutustega sisekõrvas. Põhjused Seda põhjustab mehaaniline ärritus sisekõrvas, kus vastavad mehhanismid annavad ebanormaalse vastuse pea liikumisele ja seeläbi ärritades tasakaaluelundeid tekib vertigo. Tekib see poolringkanalites, peamiselt posterioorses, harvem horisontaalses (3-12%) ja anterioorses poolringkanalis (2%). Ärritus, mis vallandab vertigo on põhjustatud poolringkanalitesse tekkinud sademe või trombi poolt, mis on kinnitunud endolümfi sees oleva retseptori külge või liigub poolringkanalis vabalt ringi, ärritades endolümfi. Kuna see sade või tromb on endolümfist alati raskem, siis igasugune väiksem liigutus paneb selle gravitatsioonijõul liikuma, kui pea asendit muudetakse ja seeläbi kisub see retseptori kaasa või ärritab seda ning vallandatakse ka peapöörituse tunne
Millist Heli on õhus leiduvate molekulide süstemaatiline helivahemikku suudab võnkumine. Inimkõrv suudab eristada inimkõrv eristada? (Hz) helivahemikku 20 - 20 000 Hz. 14.Mida mõõdetakse Detsibellides mõõdetakse heliintensiivsust ehk heli detsibellides? tugevust. 15. Kuidas toimib Tasakaalumeele vajalikuks toimimiseks on tasakaalumeel ja kuidas vajalik vedeliku liikumine sisekõrvas , just on see seotud poolringkanalis. Gravitatsioon muudab nägemisega? vedeliku asendit, karvarakud võtavad informatsiooni vastu ja saadab selle edasi ajju. Nägemine on seotud tasakaalumeelega, näiteks toodi, kus poksijad näevad tähti. Spetsiifilususteooria näide – koljus toim vibratsioon, silmamunad vibreerivad ja käivad
Kuulmiselundi ja närvikeskuste koostalitlus võimaldab loomadel kasutada liigikaaslastega suhtlemiseks signaalse tähenduse häälitsusi. Inimese kõrvaga helina tajutav madalaim võnkesagedus on u. 16-20 Hz, ülemine kuulmispiir ulatub 20 000 Hz-ni. Suurim kuulmisteravus on inimesel 1000 – 5000 Hz piires. Tasakaaluelund - vestibulaarelund selgroogsete tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund, paikneb sisekõrvas. Selle mood kolmes poolringkanalis ja kahes esiku kotikeses asetsev otoliitaparaat. Tasakaaluelund osaleb lihastalitluse koordinatsioonis mis tahes tasandis sooritatavate liigutuste puhul. Maitsmine - lahustunud ainete mõnesuguste keemiliste omaduste tajumine maitsmiselundite abil. Maitsmiselundite ärritus põhjustab nelja põhilist maitsmisaistingut : soolast, magusat, mõru ja haput; terviklikus maitsmistajus osalevad peale nende haiste-, temperatuuri, puute- jmt aisting. Maitsmine
Kuulmiselundi ja närvikeskuste koostalitlus võimaldab loomadel kasutada liigikaaslastega suhtlemiseks signaalse tähenduse häälitsusi. Inimese kõrvaga helina tajutav madalaim võnkesagedus on u. 16-20 Hz, ülemine kuulmispiir ulatub 20 000 Hz-ni. Suurim kuulmisteravus on inimesel 1000 - 5000 Hz piires. Tasakaaluelund - vestibulaarelund selgroogsete tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund, paikneb sisekõrvas. Selle mood kolmes poolringkanalis ja kahes esiku kotikeses asetsev otoliitaparaat. Tasakaaluelund osaleb lihastalitluse koordinatsioonis mis tahes tasandis sooritatavate liigutuste puhul. Maitsmine - lahustunud ainete mõnesuguste keemiliste omaduste tajumine maitsmiselundite abil. Maitsmiselundite ärritus põhjustab nelja põhilist maitsmisaistingut : soolast, magusat, mõru ja haput; terviklikus maitsmistajus osalevad peale nende haiste-, temperatuuri, puute- jmt aisting. Maitsmine on
luulise kanali liikumisest ja põhjustab sensorirakkude karvakeste kõrvalekaldumise. Selle järel omandab endolümf sama liikumiskiiruse kui luulised osadki. Seismajäämisel liigub endolümf inertsi tõttu veel mõnevõrra edasi ja kallutab kuplit vastassuunas sellele, mis esines liikumise alustamisel. Pöörlemisel vasemale tekib kupli suhteline liikumine mõlemas horisontaalkanalis paremale, eesliikuvas poolringkanalis utrikulopetaalselt s.o esikus paikneva mõigu suunas. Tasakaaluelundi teise osa sensorirakud paiknevad esiku ehk vestiibuli mõigus ja ümarkotikeses, seetõttu nimetatakse seda ka vestibulaarelundiks. Mõik paikneb horisontaal-, ümerkotike vertikaaltasandis. Sensorirakkude sellise paigutuse tõttu on võimalik reageerida nii vertikaal- kui horisontaalsuunalisel sirgjoonelisel liikumisel tekkivale kiirendusele. Mõigus ja ümarkotikeses asuvad sensorirakud, mille karvakesed
annaabi.ee 
