· 50 liikmeline koor+lava keskel asetsev dionysose altar · Algul oli juttu jumala austamisest ja tema elust, hiljem lisati juurde lugusid pooljumalastest(heerosest--kangelane--,nende haed ja halvad teod ,sõjad, laste saatus ,abielu) Teater... · Koosnes ruumist ,millel oli kolm põhiosa · Orkestrae e. Ringikujuline tantsuväljak,samasugune nagu see ,kus esinesid kooliüürika ettekandajad · Hiljem ,kui tantsiv koor enam draamas ei osalenud ,muutus orkestra poolringiks ,kus paiknesid muusikud (orkester) · Skene ,koht kus näjtlejad puhkasid, muutsid on kostuume. · Theatron Vaatamispaik see sõna sa lõpuks kogu teatriruumi tähtsuseks Teater Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele · Traöödias piirasid liikumist ja miimikat pikk rüü ,kohmakad jalanõud ha mask · Rüü- Kitoon · Onkos -peakate · Kothornid-platvormtaldadega jalatsid
· Algul oli juttu jumala austamisest ja tema elust, hiljem lisati juurde lugusid pooljumalatest (heerostest, nende head ja halvad teod, sõjad, laste saatus, abielud) Korduvalt ümberehitatud Dionysose teater Ateenas tänapäeval Teater ... · ... koosnes ruumist, millel oli kolm põhiosa · Orkestra e. ringikujuline tantsuväljak, samasugune nagu see, kus esinesid koorilüürika ettekandajad · Hiljem, kui tantsiv koor enam draamas ei osalenud, muutus orkestra poolringiks, kus paiknesid muusikud ("orkester") · Skene, koht kus näitleja muutis oma välimust hiljem kujunes sellest lavatagune · Theatron "vaatamispaik",see sõna sai lõpuks kogu teatriruumi tähistuseks "teater" Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele · Tragöödias piirasid liikumist ja miimikat pikk rüü, kohmakad jalanõud ja mask · Rüü kitoon · Onkos - peakate · Kothornid platvormtaldadega jalatsid
Isa Mnesarchus oli kaupmees, tuli Tyre'st. Ema Pythaisi sünnikohaks oli Samos. Lapsepõlv Samoses, kuid rändas isaga ringi. Rännates õppis ta paljude õpetlaste käe all, omandas hea hariduse. Oskas mängida lüüral, tundis poeesiat. Tee matemaatika juurde leidis ta Thales'i ja tema õpilase Anaximanderi kaudu Oli mõned aastad Egiptuses, kus ta külastas paljusid templeid ja pidas preestritega diskussioone. U. 520 eKr naasis ta Samosesse, kus asutas kooli mida nimetati Semicircle'ks (poolringiks). Uskumuste kohaselt suleti see kool paari aasta pärast raskete õpetamismeetodite tõttu Koolis tegeldi · matemaatikaga · filosoofiaga · loodusteaduste · poliitikaga · muusikaga Kool Krotonis U. 518 eKr lahkub ta LõunaItaaliasse, kus rajab Krotonise linna usulis filosoofilise vennaskonna ja kooli.
Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. saj eKr poeet Thespis. DIONÜÜSIAD Toimusid märtsis, aprillis 3 päeva. Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale. Külastus oli tasuta. Omavahel võistles 3 autorit, kes pidid esitama 3 tragöödiat ja 1 koomilise saaturi draama. Igale autorile loositi välja esinäitleja ja patroon, kelle ülesandeks oli etendust rahastada. KREEKA TEATER Koosnes 1. Orkestrast ringikujuline tantsuväljak, näiteplats( hiljem muutus Rooma teatri poolringiks, kus paiknesid senaatorite istekohad). 2. Skeneest lava tagune ehitis, kus hoiustati kostüüme ja dekoratsioone. 3. Theatrumist pealtvaatajate pinkide osa. o. Kasutati koturne(paksu tallaga jalats), maske ja eredavärvilisi kostüüme. NÄITEKIRJANIKUD Aristophanes komöödiakirjanik Nt: ,, Ratsanikud" Aichylos tragöödiakirjanik Nt: ,,Oresteia" Euripides tragöödiakirjanik Nt: ,, Kükloop" Sophokles tragöödiakirjanik Nt: ,,Kuningas Oidipus" KREEKA KOMÖÖDIA
ja pikad varrukad, kuld, hõbe, või emailnööbid ning lilli, loomi ja maastikke kujutav maitsekas tikand. Nööpidest pandi kinni ainult mõned, et jääks nähtavale peen särk, mille pitskaelus ehk zaboo seoti kaela nagu sall. Põlvpüksid ulatusid veidi allapoole põlvi, sääri katsid valged paeltega siidsukad. Kraeta kuub ehk justacorps liibus ülaosas tihedalt ümber piha, mida mehed mõnikord korsetiga saledamaks tõmbasid. Puusadel laienes kuub poolringiks, seljal oli vöökohast allääreni ulatuv lõhik; kuuesabasid tugevdas vaalaluust kõvendi. Kuuevooder oli pealismaterjaliga sobivas värvitoonis siidist. Peaaegu kogu sajandi domineeris Inglise stiil. Inglased pidasid pitse ja lehve kerglasteks ja asendasid pitszaboo musta kaelasidemega, selle aga omakorda valge musliinsalliga. Inglise härrasmehe värvilisest siidist vest ulatus vöökohani ja kumbki hõlm võttis seal teravnurga kuju.
ja pikad varrukad, kuld, hõbe, või emailnööbid ning lilli, loomi ja maastikke kujutav maitsekas tikand. Nööpidest pandi kinni ainult mõned, et jääks nähtavale peen särk, mille pitskaelus ehk zaboo seoti kaela nagu sall. Põlvpüksid ulatusid veidi allapoole põlvi, sääri katsid valged paeltega siidsukad. Kraeta kuub ehk justacorps liibus ülaosas tihedalt ümber piha, mida mehed mõnikord korsetiga saledamaks tõmbasid. Puusadel laienes kuub poolringiks, seljal oli vöökohast allääreni ulatuv lõhik; kuuesabasid tugevdas vaalaluust kõvendi. Kuuevooder oli pealismaterjaliga sobivas värvitoonis siidist. Peaaegu kogu sajandi domineeris Inglise stiil. Inglased pidasid pitse ja lehve kerglasteks ja asendasid pitszaboo musta kaelasidemega, selle aga omakorda valge musliinsalliga. Inglise härrasmehe värvilisest siidist vest ulatus vöökohani ja kumbki hõlm võttis seal teravnurga kuju.
sõnasõda e agoon. Komöödia oli mõneti revolutsiooniline: väljuti lavalisest tinglikkusest. Näiteks vahel võttis koor maskid eest ning räägiti otsesõnu, mida autor palus neil kuulutada. Komöödia esimeseks suurmeistriks peetakse Aristophanest. Esituspaigaks kujunes Ateenas teater kolmest osast koosnev ruum. Üheks oli orkestra e ringikujuline väljak, kus esinesid koorilüürika ettekandjad. Hiljem, kui tantsiv koor enam etendustes ei osalenud, muutus see rooma teatris poolringiks. Teiseks paigaks oli skene (stseen), kus näitlejad said oma välimust muuta. Hiljem kujunes sellest püsiv lavatagune. Kolmas teatriruumi osa oli theatron e vaatamispaik. Hiljem omandas see termin kogu teatriruumi tähistuse. Etendused olid seotud võistluse ja auhindamisega. Kui esialgu võistlesid omavahel autorid ja koreegid (jõukad kodanikud, kelle kohustus oli kanda teatri kulud), siis alates 5. sajandist ka esinäitlejad. Rooma teater kujunes mõistagi välja kreeka teatrist