enamasti edasi. Mustrites ja tikanditeks oli peamiseks värviks punane, mida Kihnu inimesed on pidanud nooruse ja lusti värviks. Kuni 19. sajandi lõpuni kandsid igapäevaselt abielunaised tanu ning selle peal kanti rätikut. 20. sajandil enam tanu igapäevaselt ei kasutata, vaid ainult pidulikemal üritustel. Igapäevaselt kantakse rätikut. Kihnu mees Kuni 1880. aastateni kandsid mehed Kihnus valgest linasest või takusest riidest särki ja poolpikki valgeid või pikki halle pükse, mida kutsuti uusadeks. Ülerõivad olid valged või helehallid. Hiljem on kasutusele tulnud ka varrastel kootud ülepea tõmmatavad kampsunid, mida kutsutakse troiks. Särk, nii nagu naistelgi on õmmeldud labasest linasest riidest. Särk kinnitati rinnalt viltssõlega ning varrukavärvlid sõltustega. Püksid on õmmeldud takusest koeripstehnikas riidest ning on värvli juures kurrutatud. Kinnis asub keskelt veidi paremal. Paremal küljel asetseb püsttasku
· Rosett on valmis tehtud sõlmega lips, kikilips seotakse iga kord uuesti. Naiste õhturiietus: · Kleit minist päris pikani · Siid, samet, pits, taft jt hinnalised materjalid · Kingad elegantsed, kõrge kontsaga, riietusega sobivas toonis · Käekott väike, riietusega samas toonis, lakknahast, kuld- või hõbenahast ja pärlitega kaunistatud · Kindaid õhturiietuse juurde ei kanta. Kui soovitakse, siis · Pahkluuni ulatuv riietus nõuab poolpikki valgeid või glasseekindaid · Põlvi katva pikkusega kantakse lühikesi (pitskindaid). 12 Õhturiietuse juurde sobib selle peal kantav jakk. Jakk võib olla õhturiietusega samast materjalist. Ehted pidulikud komplektid. Aumärke ei kanta. 4. ÕHTUNE VASTUVÕTT, kutsel "FRAKK"
ehk rihmadega. Kuni XIX sajandi lõpuni kandsid abielunaised tanu iga päev, XX sajandi algusest peale enamasti vaid pidulikel juhtudel. Igapäevaseks, hiljem ka pidulikuks peakatteks jäi lõua alla seotav rätik, mida varem kanti täiendavalt tanu peal. Rätikut kandsid ka tüdrukud. Mehed kandsid Kihnus kuni 1880-ndateni, so üleminekuni linnatüüpi rõivastusele, valgest linasest või takusest riidest särki ja poolpikki valgeid värvli külge kroogitud või pikki halle pükse (uusad). Ülerõivad olid valged või helehallid. Kihnu mehe põlvini ulatuvale umbkuuele (vammusele) tõmmati peale lai vaskpandlaga nahkvöö, mille küljes rippus nahktupes nuga. XIX sajandi teisel poolel tulid Kihnu meestel kasutusele varrastel
puust alusele. Lapsed ajasid juuksed maha jäeti ainult väikesed ringid meelekohtadesse. Neisse seoti linte nööre, kumme. KESKAEG 8 Lääne-Euroopa V-XV saj. Naistel ja meestel sarnased soengud. Lihtrahval ja ülikutel sarnased soengud. Erinesid vaid peakatted ja ehted. Mehed kandsid poolpikki juukseid jäljendades Kristust. Ümber pea korralik lõikus. Tukk kandis laupa. Küpses eas mehed kandsid habemeid. Rüütlid kandsid lahuga habemeid. Katoliiklastest pühakud ajasid pealael pea paljaks ringikujuliselt ja katsid aetud osa väikese mütsikesega. Naised olenemata seisusest pidid kandma peakatet nagu nõudis kirik. Kuni meheleminekuni tohtis kanda lahtiseid juukseid Abielunaised punusid juuksed patsi ja põimisid läbi laiade lintidega. Burgundia moodi (16 saj
Veetihedaid vaheseinu jäikusribid kas läbivad või jätkatakse neid kniisid kasutades. Tekisillust võivad toetada postid, mida kutsutakse pillersiteks. Need toetuvad piimide ja karlingsite ristumiskohtadele, mitme teki korral üksteise alla ja tuginevad põhjal flooride ja stringerite ristumiskohale. Pillersid segavad lastitöötlust ja lasti ratsionaalset paigutamist. Seepärast püütakse neist lastiruumides tänapäeval hoiduda. Teki toetamiseks kasutatakse ka poolpikki piki- vaheseinu, mis paigutatakse enamasti diametraaltasandisse ja ulatuvad lastiruumides ja tvintekkides põikvaheseinast laadluugini. Enamikul laevadel omab kõige ülemine tekk (ülatekk) sadulsust. See parandab üldpikitugevust ja kohalikku põiktugevust samal ajal soodustades tekile sattunud veemasside kiiremat äravoolu, mis omakorda vähendab jäätumise kiirust. Sahtid. Sahtid on vertikaalseintega piiratud ruumid, mis on ette nähtud erinevate tekkide
Veetihedaid vaheseinu jäikusribid kas läbivad või jätkatakse neid kniisid kasutades. Tekisillust võivad toetada postid, mida kutsutakse pillersiteks. Need toetuvad piimide ja karlingsite ristumiskohtadele, mitme teki korral üksteise alla ja tuginevad põhjal flooride ja stringerite ristumiskohale. Pillersid segavad lastitöötlust ja lasti ratsionaalset paigutamist. Seepärast püütakse neist lastiruumides tänapäeval hoiduda. Teki toetamiseks kasutatakse ka poolpikki piki- vaheseinu, mis paigutatakse enamasti diametraaltasandisse ja ulatuvad lastiruumides ja tvintekkides põikvaheseinast laadluugini. Enamikul laevadel omab kõige ülemine tekk (ülatekk) sadulsust. See parandab üldpikitugevust ja kohalikku põiktugevust samal ajal soodustades tekile sattunud veemasside kiiremat äravoolu, mis omakorda vähendab jäätumise kiirust. Sahtid. Sahtid on vertikaalseintega piiratud ruumid, mis on ette nähtud erinevate tekkide või
Veetihedaid vaheseinu jäikusribid kas läbivad või jätkatakse neid kniisid kasutades. Tekisillust võivad toetada postid, mida kutsutakse pillersiteks. Need toetuvad piimide ja karlingsite ristumiskohtadele, mitme teki korral üksteise alla ja tuginevad põhjal flooride ja stringerite ristumiskohale. Pillersid segavad lastitöötlust ja lasti ratsionaalset paigutamist. Seepärast püütakse neist lastiruumides tänapäeval hoiduda. Teki toetamiseks kasutatakse ka poolpikki piki- vaheseinu, mis paigutatakse enamasti diametraaltasandisse ja ulatuvad lastiruumides ja tvintekkides põikvaheseinast laadluugini. Enamikul laevadel omab kõige ülemine tekk (ülatekk) sadulsust. See parandab üldpikitugevust ja kohalikku põiktugevust samal ajal soodustades tekile sattunud veemasside kiiremat äravoolu, mis omakorda vähendab jäätumise kiirust. Sahtid. Sahtid on vertikaalseintega piiratud ruumid, mis on ette nähtud erinevate tekkide
annaabi.ee 
