tunneb looma ära. Kui mõni loom tahab lüpsmist rohkem kordi, siis enne teatud aja möödumist teda lüpsiaparaadi juurde ei lubata. 9) Veiste pidamine. 1) fikseeritud pidamine: Lõaspidamine – iga lehm asub laudas kindlas kohas. Lehmad on lõastatud, mistõttu nende liikumisvabadus laudaperioodil on piiratud. Lehmade pidamisel on oluliseks asemete suurus. Aseme laius on keskmiselt 120-140 cm. Pikkuse järgi jaotatakse asemed lühikesteks, pikkadeks ja poolpikkadeks. Jootmine toimub üldjuhul automaatjootjate abil (1 jootja kahe lehma kohta). Tiined kinnislehmad vajavad päevas ca 45l ja üle 25 kg päevatoodanguga lehmad kuni 80l vett. Lüpsmine toimub torusse- või kannulüpsiaparaatidega. Söötmine toimub käsitsi või mehhaniseeritult. Sõnniku eemaldamine toimub mehhaniseeritult või käsitsi. Kombiboksides pidamine – lehmad asuvad metalltorudega kolmest küljest piiratud asemetel (boksides). Boksi tagumisest küljest on lehm fikseeritud nööriga
Tööde hõlbustamiseks paiknevad loomad laudas enamasti pikiridadena. Pikiridade vahel asuvad sööda- ja sõnnikukäigud. Loomakohad on varustatud nimetahvlitega, millele kantakse lehma nimi, nr, sünniaeg jne. Lehmi peetakse tavaliselt puhaslautades, kus mitu korda päevas koristatakse lehmade asemetelt sõnnik ja vahetatakse allapanu(põhk, saepuru) . Lehmade pidamisel on oluliseks asemete suurus. Pikkuse järgi jaotatakse asemed lühikesteks, pikkadeks ja poolpikkadeks. Lüpsmine toimub torusse- või kannulüpsiaparaatidega. Söötmine toimub käsitsi või mehhaniseeritult. 51. Kombiboksides (söötmis-puhkelatrites) pidamine. Lehmad asuvad metaalltorudega kolmest küljest piiratud asemetel (boksides). Boksi tagumisest küljest on lehm fikseeritud nööriga. Selle pidamisviisi korral asuvad lehmad söötmise ja puhke ajal boksides. Lüpsmine toimub lüpsplatsil, kuhu lehmad tuleb eelnevalt ajada. See võimaldab loomadel platsil käies liikuda.
Lüpsaparaat paigaldatakse lehmale mitte küljelt, vaid tagajalgade vahelt. Veel on: Robot-lüpsiplatsid – täielikult automatiseeritud. Lüpsikordade arv on 3-4. 8 Veiste pidamine. 1) fikseeritud pidamine: Lõaspidamine – iga lehm asub laudas kindlas kohas. Lehmad on lõastatud, mistõttu nende liikumisvabadus laudaperioodil on piiratud. Aseme laius on keskmiselt 120-140 cm. Pikkuse järgi jaotatakse asemed lühikesteks, pikkadeks ja poolpikkadeks. Jootmine toimub üldjuhul automaatjootjate abil (1 jootja kahe lehma kohta). Lüpsmine toimub torusse- või kannulüpsiaparaatidega. Söötmine ja sõnniku eemaldamine toimub käsitsi või mehhaniseeritult. Kombiboksides pidamine – lehmad asuvad metalltorudega kolmest küljest piiratud asemetel (boksides). Lehmad asuvad söötmise ja puhke ajal boksides. Lüpsmine toimub lüpsplatsil. Söötmine toimub söötmislaval. 2) lõastamata pidamine ehk vabapidamine:
sööt ei langeks looma asemele. Söödalava söödakäigupoolne serv on söödakäiguga samal tasemel või 10 cm madala, mis võimaldab sööta otse söödakäigu põrandalt. Sõimedel on söödakäigupoolne serva kõrgus 60-80 cm. Lehmade pidamisel on oluliseks asemete suurus. Sellest olenevad lüpsjate töötingimused, töötamise mugavus, hügieeninõuete täitmine laudas. Aseme laius on keskmiselt 120...140 cm. Pikkuse järgi jaotatakse asemed lühikesteks, pikkadeks ja poolpikkadeks. Lühikesed asemed, pikkuseks on 150...170 cm s.o söödalava servast kuni sõnnikurenni servani, aseme laius on 110...120 cm. Moodsamates lautades on aseme tagarestiga kaetud sõnnikukanal. Väljaheited langevad ca 80% sõnnikurenni või restpõrandale. Sõnnikukoristamisele kulub vähem aega. Lehmad on puhtad. Lühikeste asemete kasutamisel peab söödalava asemepoolne serv olema madal, et lamades saaks lehm hoida pead söödalava kohal. Pikad asemed. pikkuseks on 200... 220 cm
sööt ei langeks looma asemele. Söödalava söödakäigupoolne serv on söödakäiguga samal tasemel või 10 cm madala, mis võimaldab sööta otse söödakäigu põrandalt. Sõimedel on söödakäigupoolne serva kõrgus 60-80 cm. Lehmade pidamisel on oluliseks asemete suurus. Sellest olenevad lüpsjate töötingimused, töötamise mugavus, hügieeninõuete täitmine laudas. Aseme laius on keskmiselt 120...140 cm. Pikkuse järgi jaotatakse asemed lühikesteks, pikkadeks ja poolpikkadeks. Lühikesed asemed, pikkuseks on 150...170 cm s.o söödalava servast kuni sõnnikurenni servani, aseme laius on 110...120 cm. Moodsamates lautades on aseme tagarestiga kaetud sõnnikukanal. Väljaheited langevad ca 80% sõnnikurenni või restpõrandale. Sõnnikukoristamisele kulub vähem aega. Lehmad on puhtad. Lühikeste asemete kasutamisel peab söödalava asemepoolne serv olema madal, et lamades saaks lehm hoida pead söödalava kohal. Pikad asemed. pikkuseks on 200...220 cm
sööt ei langeks looma asemele. Söödalava söödakäigupoolne serv on söödakäiguga samal tasemel või 10 cm madala, mis võimaldab sööta otse söödakäigu põrandalt. Sõimedel on söödakäigupoolne serva kõrgus 60-80 cm. Lehmade pidamisel on oluliseks asemete suurus. Sellest olenevad lüpsjate töötingimused, töötamise mugavus, hügieeninõuete täitmine laudas. Aseme laius on keskmiselt 120...140 cm. Pikkuse järgi jaotatakse asemed lühikesteks, pikkadeks ja poolpikkadeks. · Lühikesed asemed, mille pikkuseks on 150...170 cm s.o söödalava servast kuni sõnnikurenni servani, aseme laius on 110...120 cm. Moodsamates lautades on aseme taga restiga kaetud sõnnikukanal. Väljaheited langevad ca 80% sõnnikurenni või restpõrandale. Sõnnikukoristamisele kulub vähem aega. Lehmad on puhtad. Lühikeste asemete kasutamisel peab söödalava asemepoolne serv olema madal, et lamades saaks lehm hoida pead söödalava kohal. · Pikad asemed
annaabi.ee 
