sugukonnale. 2.Maailmas ligi 3000 liiki, varem pakuti ka 5000 liiki. 3.Siia kuuluvad üheastased või mitmeaastased rohttaimed, kelle õied on tavaliselt sügomorfsed ehk kiirjad. Lehed vastakuti või vahelduvad. Õied ühekülgses kobaras, õiekroon kahehuuleline, keerukas, harva korrapärane, ülahuul kiiverjas, terve, alahuul 3-hõlmaline, ülemisest heledam, tolmukaid tavaliselt 2, tupp liitlehine 4-5 hambaga, sigimik ülemine, kahepesaline, hõlmadeta või kahehõlmane. Vili on kupar. 4.Poolparasiitsed taimed, mürgised, ebameeldiva lõhnaga, kevadised vormid erinevad sügisestest. 5.Mailaselised on kosmopoliitse levikuga, kes on enimlevinud parasvöötmes ja troopilistes mäestikepiirkondades. 6.Eestis levivad soodes, loodudel, puisniitudel, kinkudel, teeservadel, liivadel. Maailmas Lääne- Euroopas, tundrates, Vahemeremaades, Ameerikas.Umbrohuna tekitavad niidutaimedele tõsist kahju. Ravimiks kasutatakse üheksavägist, rohkem ilutaimed. SUGUKOND: ristõielised (Brassicaceae) 1
C. Tuleb hankida vastumürke taimede toksiinidele? D. Tuleb vältida liigispetsiifiliste taimsete toksiinide kuhjumist? Eri taimeliikidel on erinevad toksiinid, seega saab mürke kontrolli all hoida, valides mitmekesise menüü. D on õige. 30. Milline lause on õige? A. Päiskiviliikide biomass koosluses on dominentsete liikide omaga võrdne; B. Päiskiviliikide biomass moodustab tühise osa elustiku biomassist; C. Päiskiviliigid on kõik poolparasiitsed taimed; D. Üle 100% maailma liikidest on parasiidid; Siin on ainus mõistuspärane väide B variandis. Kuivõrd päiskivi-liigid reeglina kuuluvad kõrgeimale troofilisele tasemele, on nende biomass tühine kuid mõju ökosüsteemiprotsessidele suur. 31. Kas obligatoorsuse-fakultatiivsuse skaalal on roheliste lehtedega robirohi (Rhinanthus spp.) ja silmarohi (Euphrasia spp.): A. Holoparasiidid? B. Stenoparasiidid? C. Parasitoidid? D. Hemiparasiidid? E
peamiselt saproobselt (saproobse toitumise esindaja on saprobiont surnud orgaanilises aines elav ja sellest toituv organism. Need on nt mahakukkunud puude, kändude ja saematerjali lagundajad, aga ka mitmed eluspuude tüvede surnud keskosas, lülipuidus nn südamemädaniku tekitajad.) toituvad seened. Surnud puidu lagundajaid ei maks alahinnata, sest kuigi need mädandavad vaid lülipuitu, muudavad sellega puutüvr mehhaaniliselt nõrgaks ning murdumisohtlikuks. Ka üksikud poolparasiitsed seened põhjustavad alguses südamemädaniku, võivad aga hiljem tungida edasi maltspuitu ja pehastada aastate jooksul mõne tüveosa täielikult. Väikesed koorekahjustused, mis ulatuvad ainult maltspuiduni, põhjustavad vaid paikse haavamädaniku, sinetuse jt nakkuste teket. Puu seisukindlusele ega tervisele need ei mõju, küll aga võivad olla teerajajateks teistele, agressiivsematele mädanikutekitajatele. Sügavamad ja ulatuslikumad maltspuidu vigastused põhjustavad aga
- Rohttaimed, põõsad, puud - Vahelduvad või vastakud lihtlehed - Õied viietised või neljatised, kroon ja tupp liitlehised - Sigimik kahest viljalehest kokku kasvanud - Vili: paljuseemneline kupar või luuvili Kaks suurt rühma perekondi, mis varem Scrophulariaceae (mailaseliste) hulka kuulusid, on nüüd klassifitseeritud teisiti: -- õied selgelt kahehuulelised ja kannusega - lõvilõug, sõrmkübar, peekerlill ja mailane – sugukonda teelehelised PLANTAGINACEAE -- parasiitsed ja poolparasiitsed perekonnad – robirohi, kuuskjalg, nõiarohi ja kastileeja – sugukonda soomukalised OROBANCHACEAE Sugukond teelehelised - Plantaginaceae Sugukond soomukalised Orobanchaceae Suur robirohi - Rhinanthus major Selts maavitsalaadsed - Solanales Kolm väiksemat ja kaks suuremat sugukonda: maavitsalised ja kassitapulised Sugukond kassitapulised - Convolvulaceae palju väänduvate vartega rohttaimi kassitapp seatapp bataat e. maguskartul
· heterotroofsed - taimeliigid, mis on täielikult või osaliselt kloroplastideta ja kasutavad teisi orgaaniliste ainete allikaid: 4 rühma - täisparasiidid, poolparasiidid, saprofüüdid ja putuktoidulised taimed. Heterotroofsus on kõrge spetsialiseerumise tulemus. Täisparasiidid kasutavad teiste taimede toitaineid. puuvõõrik, käopäkk, võrm Poolparasiidid osa toitu kõrrelistelt, mõned liigid kasutavad ka mükoriisat. Poolparasiitsed silmarohu ja härgheina liigid vähendavad peremeestaimede biomassi ja kõrgust, ühtlustades rohurindes konkurentsi ja soodustades väiksekasvulisemate liikide kasvamist ning liigirikkuse püsimist. Saprofüüdid - seenjuure ehk mükoriisa abil toitujad 32 Putuktoidulised taimed välja arenenud lämmastiku- ja fosforivaestes kasvukeskkondades- huulhein, võipätakas. Eesti taimestik ehk floora:
annaabi.ee 
