Nad elasid tsiviliseerimata mägedes ja metsades ning sõid toorest liha. Neid on kujutatud ka Dionysose lustlike ja ettearvamatute kaaslastena. Nad sümboliseerivad meest, kes on langenud oma peamiste kihude, nagu iharus, ägedus ja joomarlus, lõksu. Kristlikus ikonograafias esindavad sensuaalset kirge, abielurikkumist ja ketserlust. India müütides on samuti kentaurid olemas seal on nad olendid, kelles on ühendatud füüsiline mehelikkus ja intellektuaalsed anded. Nende poolinimliku-poolloomaliku olemuse tõttu on neist mõeldud kui piiriolenditest, kes üheltpoolt sümboliseerivad metsikut loodust, teisest küljest aga õpetajaid, kes on vahelüliks inimese ja looduse suhetes. Kentaur oli ilmselt kreeklastele ka barbari sünonüümiks mütoloogias. Kentauri võib vaadelda ka kui igikestvat tasakaaluotsingut intellekti ja instinktide vahel. Kentauridest räägitakse enamasti kui ainult meessoost olenditest. Naissoost kentaure (Kentaurides) ei mainita enne hilisemat antiikaega
Naivism teadlik lapselik kohmakus, proportsioonide eiramine, detailirohke jutustamisrõõm H.Rousseau I.Generalic talupoegade elu, pühad, tseremooniad USA kujutati ilustamata linnaelu, sünge meeleolu, puudus avalik toetus kujutatavalae kunstile, A.Wyeth Mehiko olulised ühiskondliku-poliitilise sisuga seinamaalid, teema ajalooline, D.A.Siqueiros Venemaa/Saksamaa skulptuurid jõulised karmi silmavaatega kangelased, vaenlasi kujutati poolloomaliku koletisena, Nõukogude arhidektuuri eeskujudeks said klassitsism ja elektika, Nõukogude liidus oli keelatud alasti keha kujutamine, Saksamaal suursugused paraadid, väljakud, auväravad, valguskunsti efektid Konstruktivism on abstraktse kunsti olulisemaid stiilisuundumusi, mis umbes 1913. aastast alates on kubismist ja futurismist (vt 20. sajandi kunst) välja arenenud. Kujutis konstrueeritakse vaid geomeetrilistest elementidest (ring, ristkülik, kolmnurk) ja
Saksamaa • Avangardistivastane võitlus salajasem, kuid jõhkram • Ainulubatud kunstistiil sotsialistlik realism • Kunsti olemus on tegelikkuse tunnetus, eesmärgiks tõde • Avangardism ja modernism moonutavad või varjavad tõde • Kunsti kasutati kasvatusvahendina NSV Liit • Skulptuuris näeme jõulisi, üliarenenud muskulaariga ja karmi silmavaatega ideaalkangelasi. • Tuntuim skulptor Saksamaal oli Arno Breker. Ja NSV Liidus Vera Muhhina. • Vaenlast kujutati poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi õilsate kaitsjatena. • Saksamaal oli alasti keha lubatud ja mõnikord isegi erootilise varjundiga • Nõukogude kunstis oli alasti keha tabu Skulptuur • Nõukogude arhitektuuri eeskujuks klassitsism ja aklektika, kuid lisati paraadlikkust ja suurust. • Saksa arhitektuur jäi peamiselt kavanditeks, kuid oli veel suursugusem ja süngem kui NSV liidu arhitektuur. • Eeskujuks Vana-Idamaad. • Natside üks kunsti osa oli paraad. Arhitektuur
David Alfari Siqueiros Frida Kahlo autoportree Mehhiko Ameerika piiril 1932 Totalitaarsete riikide kunst Vaimne terror ja püüd kontrollida rahvast Avangardistlik kunst oli totalitaarsetele riikidele kasutu ja ohtlik. Uuenduslik kunst eeldab ja soosib isikuvabadust ja iga inimese õigust omapärale- avangardistliku kunsti keelamine ja hävitamine. Kunsti kasutamine propagandana, eeskujudeks realism ja academism Sõdade ajal kujutati vaenlasi poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi aga õilsate kaitsjatena Skulptuuris ülistati suuri juhte, revolutsioonisündmused NSV Liidus rõhuti humanistlikele loosungitele, Saksamaal rassitemaatikale NSV Liidu peamine arhidektuuri peamised eeskujud 19. sajandi klassitsism ja eklektika, Saksamaal eeskujudeks Egiptus ja Mesopotaamia Heinrich Knirr Hitleri portree. 1937 Aleksandr Deneika Sevastoopoli 1942 kaitsmine Albert Speer Põhja-lõuna telje Suure Halli projekt 1941
Osa teoseid põletati avalikult. 5. Mõlemas riigis kuulutati ainulubatuks kunst, mis toetus traditsioonidele. Kujutava kunsti peamiseks eeskujuks oli 19. sajandi akademism ja realism. Kuigi natsid ja kommunistid olid vihavaenlased, oli nende soositud kunst väga sarnane vormide ja temaatika poolest. Aukohal olid teosed, mis ülistasid suuri juhte, kujutasid võimuhaaramist. Väärikaks peeti töö ülistamist. Eriti sarnaseks sai kunst sõdade ajal, kui vaenlast esitleti näiteks poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi aga õilsate kaitsjatena. Erinevusi on inimeste antropoloogias ja sõdurite mundrites, kuid sõnum on ühesugune. Ainus oluline erinevus oli alasti keha kujutamises. Saksamaal oli see lubatud ja mõnikord isegi erootilise varjundiga, aga Nõukogude kunstis oli alasti keha peaaegu tabu. 6. Nõukogude arhitektuuri peamiseks eeskujuks sai 10. sajandi klassitsism ja eklektika, kuid neile lisati paraadilikust ning mõned hooned kavandati lausa hiiglaslikena
revolutsioonisündmusi ja sõjalisi võite. Muidugi on erinevusi kujutatud inimeste antropoloogias ja sõdurite mundrites, kuid teoste sõnum on ühesugune. Väärikaks peeti ka töö ülistamist. Eriti skulptuuris näeme jõulisi, üliarenenud muskulatuuri ja otsustava karmi silmavaatega ideaalkangelasi. Nende autoritest oli Saksamaal tuntuim ARNO BREKER, Venemaal VERA MUHHINA. Eriti sarnaseks muutus kunst sõdade ajal, kui vaenlast esitati näiteks poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi aga õilsate kaitsjatena. Ainus oluline erinevus kahe riigi kunstis oli alasti keha kujutamises. Saksamaal oli see lubatud ja mõnikord isegi erootilise varjundiga, nõukogude kunstis oli alasti keha aga peaaegu tabu. Kunstipoliitika ideoloogilised õigustused olid Saksamaalja Venemaal erinevad. Natsionaalsotsialistide vaadete aluseks oli rassism ja sellele toetudes väideti, et moodne kunst on ,,rassiliselt alavääruslike inimeste eneseväljendus"
Rufino Tamayo Frida Kahlo Totalitaarne kunst avangardistlik kunst keelustati ning lubati ainult sellist kunsti, mis toetus traditsioonidele. Peamisteks eeskujudeks olid akademism ja realism. Soositud kunst on sarnane nii vormi kui ka temaatika poolest. Peamiselt kujutati revolutsioonilisi südnmusi, sõjalisi võite ning ülistati tööd. Skulptuuris kohtame üliarenenud muskulatuuri ja otsustava silmavaatega ideaalkangelasi. Vaenlast kujutati alati poolloomaliku ning üldiselt ebameeldivana. Ainuke erinevus Saksamaa ja NSVL-i kunsti vahel on alasti keha kujutamises, nimelt oli see Saksamaal lubatud, kuid NSVLs hoopiski tabu. Ideoloogiliselt toetas Saksamaa kunsti rassism, samas kui Venemaal üritati peituda humanistlike loosungite taha, tulemus oli sotsialistlik realism, mis kujutas tegelikkust revolutsioonilises arengus idealiseeritud kujul. Arhitektuur Venemaal oli mõjutatud klassitsismist ja eklektikast, millele lisati paraadlikust
astusidki verisesse sõtta, on nende soositud kunst väga sarnane mitte ainult vormide, vaid ka temaatika poolest. Aukohal olid teosed, mis ülistasid suuri juhte, kujutasid võimuhaaramist, nn. revolutsioonisündmusi ja sõjalisi võite. Väärikaks peeti ka töö ülistamist. Eriti skulptuuris näeme jõulisi, üliarenenud muskulatuuri ja otsustava karmi silmavaatega ideaalkangelasi. Eriti sarnaseks muutus kunst sõdade ajal, kui vanelast esitati näiteks poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi aga õilsate kaitsjatena. Ainus oluline erinevus kahe riigi kunstis oli alasti kehade kujutamises. Saksamaal oli see lubatud ja mõnikord isegi erootilise varjundiga, nõukogude kunstis oli alasti keha aga peaaegu tabu. Nõukogude kunsti ainuõigeks meetodiks kuulutati nn. sotsialistlik realism. 16) EESTI KUNST 1918-1940 Eesti Vabariik kuulus 1920. ja 1930. aastail Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide
Totalitaarne kunst – avangardistlik kunst keelustati ning lubati ainult sellist kunsti, mis toetus traditsioonidele. Peamisteks eeskujudeks olid akademism ja realism. Soositud kunst on sarnane nii vormi kui ka temaatika poolest. Peamiselt kujutati revolutsioonilisi südnmusi, sõjalisi võite ning ülistati tööd. Skulptuuris kohtame üliarenenud muskulatuuri ja otsustava silmavaatega ideaalkangelasi. Vaenlast kujutati alati poolloomaliku ning üldiselt ebameeldivana. Ainuke erinevus Saksamaa ja NSVL-i kunsti vahel on alasti keha kujutamises, nimelt oli see Saksamaal lubatud, kuid NSVLs hoopiski tabu. Ideoloogiliselt toetas Saksamaa kunsti rassism, samas kui Venemaal üritati peituda humanistlike loosungite taha, tulemus oli sotsialistlik realism, mis kujutas tegelikkust revolutsioonilises arengus idealiseeritud kujul. Arhitektuur Venemaal oli mõjutatud klassitsismist ja eklektikast, millele lisati paraadlikust