monstrants--ostensoorium--katoliiklikus liturgias tornikeste ja ristiga rikkalikult kaunistatud väärismetallist nõu armulaualeiva jaoks (tabernaaklis hoitakse armulaualeiva varusid missade vaheajal, monstrants on kasutusel missa ajal, sinna sisse paneb preester eelkõige ühe näidis- armulaualeiva (kuigi sinna võidakse mahutada ka koguduseliikmete väiksemad oblaaditükid--aga neid pole näha) ja näitab seda rahvale. Üle jäänud armulaualeib pannakse tabernaaklisse tagasi). lunula--poolkuukujulise vormiga alus, mida hoitakse monstrantsi sees ja kuhu asetatakse hostia monstrantsi kasutamise ajal. euharistlik tuvi--peristeerium--altari kohale ripuatud metalltuvi, mille sisemuses hoiti hostiat. kustoodia--väike karbike armulaualeiva hoidmiseks, näiteks selle transportimisel. püksiid--ümmargune hõbedast või elevandiluust karbike, millega hostia viiakse haige juurde. reposorium--puhkealtar. Katoliku kiriku suurtes protsessioonides kantakse sellekohastes nõudes hostiat
vabakujunduslik maastikupargi osa peahoone taha, mis läks kaugemal sujuvalt üle metsapargiks 11 . Pargi vabakujunduslikku planeeringut on kõige paremini võimalik välja lugeda 1875. aasta mõisasüdame plaanilt, kuid juba 1849. aasta plaanil on näha mõisa peahoone ümbruses asuvat pargiala. Pargi võib tinglikult jaotada kahte ossa. Esimene osa paikneb peahoone lähimas ümbruses ja koosneb mõisamaja esisest ja tagumisest osast. Mõisamaja esine osa koos poolkuukujulise (algselt ümmarguse) väljakuga on tänapäeval hästi hooldatud. Lõunast on see piiratud müüriga (esialgu pargipiiril müüri polnud, ehitati 1980-ndate lõpus Viru Restaureerimisvalitsuse tellimisel). Tähelepanu väärib kindlasti neljarealine tamme-lehise allee, mis kulgeb mõisapargi ja Tollide perekonnakalmistu (Kabelimetsa) vahel. Sissesõiduteed ääristavad põhja-lõuna suunas kaks kaherealist lehisealleed, mille välimiste puude vahe on ca 40 m ning
Pärgament. NB! Pärgament ei ole tsellulooskiul põhinev materjal. Pärgament võeti kasutusele 2200 aastat tagasi. Pärgament on töödeldud kitse- või vasikanahad. Neid kasutati varasemal keskajal, nad olid niiskuskindlad ja säilised hästi. Nimi on pärgament saanud Väike Aasias asuvalt Pergamoni linnalt, seal sai valmistamine alguse Kõigepealt söövitati nahka lubjavannis, mille järel raamile paigutatud nahk kraabiti poolkuukujulise noaga karvadest ja lihajäänustest puhtaks. Seejärel nahk kuivatati, siluti, poleeriti pimsskiviga ja hõõruti kriidiga sisse. Sel teel saadi õhuke ja sile materjal. Lõpuks lõigati nahk joonlaua abil sobiva suurusega tükkideks. Mida õhem oli pärgament, seda kallimaks teda hinnati 21. Millest võib paberit toota? Paberit valmistati esmakordselt, umbes 2 000 a. tagasi, meie ajaarvamise II saj. algul, Hiinas
13.Maa magnetosfäär ja kiirgusvööndid. . Magnetvälja ja päikesetuule kohtumise ning ionosfääri vahelist ruumi nimetatakse magnetosfääriks. Kiirgusvööndid on suure kiirgustihedusega ala kosmilises ruumis Maa ümber. Vööndi kaugus Maast on u 20070 000 km (see vahemik varieerub erinevate hinnangute puhul) [1]. See ala on omakorda jaotatud kaheks tsooniks: sisemine ja välimine vöö(nd), mis on mõlemad umbkaudu poolkuukujulise läbilõikega ja ümbritsevad ringikujuliselt meie planeeti. Vööndite vahel selgelteristatavat piiri ei ole, vahepeal toimub lihtsalt kiirguse nõrgenemine, seega iseloomustatakse sisemist ja välimist vööndit kiirgustiheduse maksimumide kõrguste kaudu. Kiirgusvöönd koosneb kosmosest pärit kõrge energiaga laetud osakestest (plasmast), peamiselt prootonitest ja elektronidest, mida hoiavad paigal Maa magnetvälja jõujooned 14
12. Maa magnetosfäär ja kiirgusvööndid. Magnetvälja ja päikesetuule kohtumise ning ionosfääri vahelist ruumi nimetatakse magnetosfääriks. Kiirgusvööndid on suure kiirgustihedusega ala kosmilises ruumis Maa ümber. Vööndi kaugus Maast on u 20070 000 km (see vahemik varieerub erinevate hinnangute puhul)[1]. See ala on omakorda jaotatud kaheks tsooniks: sisemine ja välimine vöö(nd), mis on mõlemad umbkaudu poolkuukujulise läbilõikega ja ümbritsevad ringikujuliselt meie planeeti. Vööndite vahel selgelteristatavat piiri ei ole, vahepeal toimub lihtsalt kiirguse nõrgenemine, seega iseloomustatakse sisemist ja välimist vööndit kiirgustiheduse maksimumide kõrguste kaudu. Kiirgusvöönd koosneb kosmosest pärit kõrge energiaga laetud osakestest (plasmast), peamiselt prootonitest ja elektronidest, mida hoiavad paigal Maa magnetvälja jõujooned. 13
annaabi.ee 
