alveoolidest välja ja jääbki kätte saamata. Selle ostseseks tagajärjeks ongi lubamatult pikk järellüps ja toodangu järkjärguline alanemine. /1/ 1. 1. Ettevalmistused lüpsiks Hügieenikäru: 1)pang 2)tilgakruus 3)tropid · Nisalapid pannakse puhtasse ja kuuma vette; kasutatud lappidele tehakse teise pange kuum männiseebivesi · Enne lüpsmist pestakse käed · Rahutule lehmale pannakse löögitõke · Udar puhastatakse sooja vette kastetud, poolkuivaks väänatud lapiga · Iga looma jaoks on oma puhas lapp · Kasutatud lapid pannakse sooja männiseebivette · Nisade päid eriti hoolikalt puhastada /5/ Lehma lüpsiks ettevalmistamine hõlmab udara puhastamist, stimuleerimist ja eellüpsi tegemist eellüpsinõusse. Tähtis on lehma korralik lüpsiks ettevalmistamine(20...25 sek.), et piima sõõrdumine algaks mõni sekund pärast lüpsimasina allapanekut. Hea lüpsiks ettevalmistus:
Triikimisjarjekord. Triikimisjarjestuses on oluline see, et me ei teeks tarbetut tood. Soojad, niisked tekstiilid kortsuvad kergesti. Peale triikimist peavad riided jahtuma. Kasulikum on tegutseda kiiresti ja voimalikult oigete votetega. Uldine triikimisjarjestusjuhend Vaiksed, kitsad uhenduskohad triigitakse enne, kui suured ja laiemad alad. Kahekordseid detaile triigitakse uldiselt molemalt poolelt, esmalt pahemalt poolelt poolkuivaks, siis paremalt poolt. Triikimist alustatakse enda poole, siirdudes kaugemale. Voimalikult suured alad triikida korraga, riideid liigutamata. Triigitud riie tuleb asetada sobivale heale riidepuule. Kortsumise valtimiseks on hea riideid mitte enne kasutada, kui nad on maha jahtunud. Plekieemaldusjuhend Kaitse tooumbrust ja ennast. Ava aken, kui kasutad lahusteid Kraabi lahtitulev plekiaine ara lusika voi nuri noaga.
Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgendab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem MAKSIMAALNE VEESISALDUS Puidus leiduv maksimaalne veesisaldus kõigub väga suurtes piirides, olenedes puidu tihedusest ja keskkonna tingimustest. Näiteks värskelt raiutud puidu veesisaldus võib olla 80-100% ja kauemat aega vees seisnud puidu niiskus läheneb 200 %. Õhukuivaks ehituspuiduks loetakse puitu niiskusel 15- 20%, poolkuivaks 20-24% ja tooreks >24%, mida ehituskonstruktsioonides kasutada ei või (mööblikuiv 6-10% ja tislerikuiv 9-15%). Niiskuse järgi jaotatakse puit • Toores puit >35% kaalust • Poolkuiv puit 20…25% • Õhukuiv puit 15…20% • Toakuiv puit 8…13% VEESISALDUSE MÕJU PUIDU TUGEVUSELE Vee hulga suurenedes kuni rakuseina küllastuspunktini
aega vees seisnud puidu niiskus läheneb 200 %. 3 Puidu tugevuse seisukohalt niiskuse suurenedes kuni 30% väheneb puidu tugevus eriti paindel ja survel, vähem nihkel ja eriti vähe tõmbel ja löökkoormusel. Samuti väheneb puidu elastsusmoodul, seega jäikusomadused. Õhukuivaks ehituspuiduks loetakse puitu niiskusel 15- 20%, poolkuivaks 20-24% ja tooreks >24%, mida ehituskonstruktsioonides kasutada ei või (mööblikuiv 6-10% ja tislerikuiv 9-15%). Tähtsamate puuliikide toore biomassi niiskus on toodud tabelis 1. Tabel 1 Toore puidu niiskus, Wt, % Puuliik Tüvi Kogu puu Kogu puu Noored puud Tüvi koos ilma lehtedeta lehtedega Mänd 50...60 55 45..
keskkonna tingimustest. Näiteks värskelt raiutud puidu niiskus võib olla 80-100% ja kauemat aega vees seisnud puidu niiskus läheneb 200 %. Puidu tugevuse seisukohalt niiskuse suurenedes kuni 30% väheneb puidu tugevus eriti paindel ja survel, vähem nihkel ja eriti vähe tõmbel ja löökkoormusel. Samuti väheneb puidu elastsusmoodul, seega jäikusomadused. Õhukuivaks ehituspuiduks loetakse puitu niiskusel 15- 20%, poolkuivaks 20-24% ja tooreks >24%, mida ehituskonstruktsioonides kasutada ei või (mööblikuiv 6-10% ja tislerikuiv 9-15%). 1.2. Puidu kuivatamine Enne kasutamist tuleb puitu kuivatada vajaliku niiskuseni. Puit kuivab seni, kuni auru rõhk puidu pinnal muutub võrdseks aururõhuga ümbritsevas õhus. Saavutatud puidu niiskust nimetatakse tasakaaluniiskuseks. Puidu niiskusprotsendid vastavalt kasutusalale:
Neet koosneb varrest ja algpeast. Mootori õlitussüsteem Mootori õlitussüsteemil on kaks põhilist ülesannet: Vähendada hõõrdumist mootori liikuvate detailide vahel Teostada mootori üldist sisemist jahutamist ning eemaldada hõõrdesoojus laagritest ja teistelt hõõrdepindadelt. Kui kasutatav õli oma omadustelt ei vasta laagri kiirus-ja koormusreziimile, hakkab õlikile paksus vähenema ja hõõrdumine võib üle minna poolkuivaks või isegi kuivhõõrdumiseks. Hõõrdumise vähendamiseks peab hõõrdepindade vahele tekkima nii paks õlikile, et hõõrduvad pinnad oleks omavahel lahutatud. Minut aega mootori õlita töötamist sulatab selle laagrid, veidi aega pärast seda kiiluvad kolvid kinni ning mootor lakkab töötamast. Mootori õlitussüsteem annab õli hõõrduvatele pindadele, et vähendada hõõrdumist, eemaldada kulumissaadusi ning jahutab hõõrduvaid pindu. Mootoriõlide ACEA klassifikatsioon:
6 Kombineeritud õlitussüsteem siin õlitatakse raam ja vändalaagreid surveõlitusega, aga silindrihülsse, kolvi silmalaagreid ja kolvipõhjasid, ning nukkvõlle õlitatakse paiskõlituse teel. ÕLITUSE ÜLESANDED 1Õlitus Tekitada üksteise suhtes liikuvate detailide vahele märg õli kiht, mis hoiab ära nende pindade omavaheline kokkupuude. Kui need pinnad on kuivad siis nende pindade vahelist kokkupuudet nimetatakse kas kuivaks või poolkuivaks hõõrdumiseks. Kui aga hõõrdepinnad on teineteisest õlikihiga eraldatud, siis nimetatakse sealset hõõrdumist vedeliku hõõrdumiseks.Teiseks tähtsaks jahutus ja õlitus sõlmeks on laagrid. Laagrite temperatuuri tõusuga hakkab õlikile paksus kiiresti vähenema, sest temperatuuri tõusuga väheneb õli viskoosus. Selle vältimiseks tuleb läbi laagri tekitade nii intensiivne õlivool, et laagri temperatuur oleks soojuslikult tasakaalu olukorras ja
annaabi.ee 
