Peamised piirkonnad Aafrika, Põhja-Ameerika lähistroopiline kauosa, Lääne-india saarestik, Kariibi mere religioon jne. Nad muutusid pärast kolooniateks, sest orjade pidamine eeldas eurooplaste suurt võimu. RESSURSIKOLOONIAD Sageli oli terve riik, mida vallutaja kasutas mitmel erineval otstarbel RESERVKOLOONIAD Vallutamine ja ülemvõimu kehtestamine nii kui ka paratamatu eeltingimus kolooniate suunamiseks sõltuvindust. teele. Oli eesmärkideks ning selleks vajati kapitali. Nii tekkisid. POOLKOLOONIAD Väljaspool Põhja leidus suht. Arenenud ja suuri hilisagraarseid riike, mida ei õnnestunud täielikult vallutada. Need muudeti poolkolooniateks. Nad säilitasid osaliselt iseseisvuse ja omaenda valitsuse, kui paljusid poliitilisi ja majanduslikke küsimusi pidid otsustama peremeesriigi tahte kohaselt. Sõltuvindustrialiseerimiseks rajati istandusi. 16.-18. sajandil vajati kolooniaid- ülerahvastuse leevendamiseks, toodi põllumjandussaadusi 19
Prantsusmaa 1 Inglismaa 0 Tootmise kontsentratsioon · Kontsern · Kartell · Sündikaat · Trust Finantskapitalism · Suurpankade väljakujunemine · Kapitali eksport · Rahvusvaheline kapitali integratsioon · Suurfinantsistide võim, ka poliitiline, kasvab $$$$ $$$$$ Maailma koloniaalne jaotus aastal 1914 pindala järgi iseseisvad riigid poolkolooniad koloniaalalad Impeeriumid enne I MS Briti impeerium Lisaks dominioonid · Kanada · Austraalia · Uus-Meremaa · Lõuna-Aafrika Koloniaalpoliitika tagajärjed · Lääne tsivilisatsiooni levitamine · Koloniaalrahvaste traditsioonide hävitamine ja purustamine · Kolooniate majanduse kasutamine 2 vastandliku leeri kujunemine Antant Inglismaa Prantsusmaa Venemaa Kolmikliit Saksamaa Austria-Ungari
·ümberasumiskolooniad - kohalik rahvas hävitati või saadedti muudele aladele ·muud kolooniad Muud tüüpi kolooniad jagunevad: ·faktooriad - kaubanduslik sõjaliselt tugipunktid ·istanduskolooniad - suure pindalaga taimekasvatusettevõtted, kus on valdav odav käsitsi töö ·ressursikolooniad - oli sageli terve riik, mida vallutaja kasutas mitmel erineval otstarbel ·reservkolooniad - kolooniad, mis vallutati nö igaksjuhuks, ilma et oleks suudetud neid industraliseerida ·poolkolooniad - säilitasid osalise iseseisvuse ja omaenda valitsuse
2) sõltuvindustrialiseerimine *koloonia - territoorium, mis sõltub majanduslikult või poliitiliselt teisest riigist *koloonia liigid: ümberasumiskoloonia (rajati emamaa üleliigse rahvastiku ümeberasustamiseks); faktooria (kaubanduslikud või sõjalised tugipunktid võõral maal); istanduskoloonia (istanduskultuuride kasvatamiseks);ressursikoloonia (rajati emamaal puuduvate loodusvarade hankimiseks,19.saj); reservkolooniad (emamaa vallutab igaks juhuks tagavaraks); poolkolooniad (maad, mida ei õnnestunud lõplikult ja täielikult vallutada, sõltusid ikka emamaast); kolooniate iseseisvumise põhjused - sõjad mõjutasid maailmamajanduse toimimist ning seetõttu hakati otsima võimalusi koloniaalsüsteemi ümber kujundada. 3) *sisemajanduse kogutoodang (SKT/SKP) - antud riigi territooriumil valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus; (rahvuslik koguprodukt - antud riigi ettevõtete poolt valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus);
ja Siberis kaupade ning karusnahkade kokku ostmiseks. Faktooriaid kasutati ka toetuspunktidena mingi maa täielikul ja lõplikul vallutamisel seejärel liitusid need suure koloonia koosseisu. Nii kadusid faktooriad. Istanduskolooniad suure pindalagataimeksavatusettevõtted Ressursskolooniad vajaduste rahuldamiseks loodud tagavara koloonia. Tegeles kasvavate ja mitmekesistuvate vajaduste tootmistega Poolkolooniad osalise iseseisvusega ja enda valitsusega riigid, kes täitsid peremeesriigi nõudmisi Põhja riigid Väikeettevõtete koondumine suurettevõtetesse Uute tööstusettevõtete, linnade tekkimine. Linnarahvastiku osakaalu kasv Haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi-, ja ettevõtlussüsteemi ülesehitamine. Lõuna riigid Majanduse tuginemine endiselt mõne põllumajandus saaduse või maavara väljaveole. Infoajastu Suured muutused 20 sajandi lõpul tõid vajaduse infoajastule üleminemiseks.
- Osaline ja lünklik ind., mis viiakse läbi teiste riikide huvides ja nende teiste riikide huvides ja jõududega. (Toimus koloniariseerimise kaudu) 1. Ümberasumiskoloonia- USA, Kanada, Prantsusmaa. Inimesed lahkusid kodumaalt, mindi mujale oma teadmistega. Arenesid sama mudeli järgi, põliselanikud söödi välja. 2. Istanduskoloonia- Banaanivabariik(vürtsid) 3. Ressursikoloonia- naftavälja müümime 4. Poolkolooniad 5. Faktooriad 6. Reservkolooniad- Sõjalised tugipunktid, ei toimunud tootmis sisseviimist, kõige vaesemad Infoühiskond Eeldusi- Koloniaalimpeeriumite lagunemine, suured läbimurred. 1970ndate info tekke. Tehnoloogilised murrangud: · Infotehnoloogia areng · Geenitehnoloogia · Nanotehnoloogia · Alternatiivenergeetika(taastuv) · Äriteenused · Meelelahutus
1. Kolooniate iseseisvumine 2. Riikidevaheline koostöö suurenes 3. Kaubanduse liberaliseerimine 4. Transpordi ja side areng Kolooniate tüübid: 1. Asustuskoloonia P.-Am, Lõuna Am. P.-Aafrika 2. Istanduskoloonia Lõuna-Ameerika, Aasia 3. Faktooria kaubanduslik ja sõjaline tugipunkt 4. Ressursikoloonia maa-ja loodusvarade jaoks 5. Reservkolooniad vallutati ,,igaks juhuks" 6. Poolkolooniad iseseisvad riigid, kelle valitsus arvestas väga teise riigi tahtmisega Kuidas mõjutab infotehnoloogia areng majanduse ruumilist korraldust? Tekib ühtne süsteem Infoühiskonna joones Eestis? Kõrghariduse osatähtusus suur, enamus rahvastikust teenindussektoris, globaliseerumine Miks ei saa pidada Eesti inforiigiks? Puuduvad kõrgtehnoloogilised arud. Kuidas muutuvad riikide arenguerinevused maailma üleilmastumisega?
EU kolooniad. Ladina Ameerika maha jäänud ja ei suutnud konkureerida EU omadega. Hispaania, Portugali kolooniad *Istanduskolooniad Palavvöötmetes, India ookeani saared ja rannik, Kariibi saared, Kesk-Ameerika. *Tooraine kolooniad L-Ameerika, Aafrika, Aasia toorained ja puit e ressursikoloonia. *Faktooriad väikesed territooriumid e. tugitalad emamaadele paiknesid strateegiliselt olulistes kohtades(Singapour, Hong-Kong, Gibraltar)Suurbritannia *Poolkolooniad täielikult vallutamata, tihe majanduslik koostöö. *Reservkolooniad 19.saj Euroopa riikide maailma jagamise käigus. Arendati majandust ühekülgselt, tervikuna jäid maha. - Maailm 2-ks Industriaalselt arenenud Põhja- ja maha jäänud Lõunariigid 7. KOLONIAALSÜSTEEMI LAGUNEMINE(20saj.) *20saj. alguses algasid konfliktid emamaade e. impeeriumite vahel. Puhkes I MM 1914 ja selle lõpuks kadusid koloniaalvaldused Euroopast ning said iseseisvaks.
indeks. skaala 0-1 (alla 0,5 väga madal) 37. Arenenud ja arengumaad Tööstus ühiskonna ja koloniaalimpeeriumite mitte tekkega jagunes maailm tööstuslikuks Põhjaks ja vaeseks agraarseks Lõunaks. Lõuna riigid varustasid emamaid toorainega ning sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest Põhi Lõuna Iseseisvad riigid impeeriumid Poolkolooniad Neist suurimad olid USA, Suurbritannia, Prantsusmaa. Industriaalne Peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis levisvaid nendes kohtades, millest emamaa oli huvitatud Riikide vahel tekkisid tihedad sidemed, Omavahel ei suheldud, kaubavahetus vaid kujnes tööjatus ja kapitalivoolud emamaaga
annaabi.ee 
