seostatakse ühtlasi ka matemaatilist mõtlemist. Seevastu ruumilist kujutlusvõimet, muusikalist kuulmist ja nägemismälu mõjutab rohkem parem poolkera. Keskaju on peaaju väikseim osa. Keskajus paiknevad kraniaalnärvide tuumad: · II n. occulomotoris silmaliigutajanärv · IV n. trochlearis plokinärv · V n. trigeminus kolmiknärv. Keskaju eesmise osa moodustavad suurajuvarred kaks jämedat poolrulli, mis alates sillast lahknevad ning suunduvad etteüles suuraju poolkeradesse. Keskaju tagumise osa moodustab katteplaat (katteleste, tektumileste), kus eristatakse nelikkeha (corpus guadrigeminum), mis koosneb kahest paarilisest moodustisest: ala- ja ülakünkast (colliculus inferior et superior). Alumised künkad kätkevad endas juhteteid, mis on seotud kuulmisfunktsiooniga. Sisekõrvast saabuvad närviimpulsid suunatakse sünapsitesse alumistes küngastes, mille kaudu nad edastatakse suurajusse. Ülemised künkad on seotud nägemisrefleksidega. Sinna saabuvad
Eduka juhtimise tagasiside kindlustavad lihaskääv, kõõlusorgan, nägemis- ja kuulmisorgan, vestibulaaraparaat (tasakaaluaparaat sisekõrvas) ning naha- ja liigeseretseptorid. 33.ÜLENEVAD JUHTETEED (MOODUSTUMINE, PAIKNEMINE, FUNKTSIOONID) Ülenevad ehk aferentsed ehk sensoorsed juhteteed. Moodustuvad: - õrnkimbust (alumised jäsemed, alumine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta), mis pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa; - talbkimbust (ülemised jäsemed, ülemine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta), mis pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa; - tagumisest ja eesmisest spinotserebellaarsest juhteteest (viivad erutusi väikeajju; nendest erutustest >
-Ülenevate ja alanevate juhteteede moodustumine, nende paiknemine, funktsiooni iseloomustus. 1) Ülenevad juhteteed Sensoorsed. Paiknevad seljaaju valgeaines tagaväädis. Nende kaudu antakse edasi närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest ja liiguvad sealt edasi peaajju. Sensoorses ajuosas on alajäsemete kontroll üleval ja ülajäsemete oma all/küljel. 1) Õrnkimp – pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ning jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa. (Alumised jäsemed, alumine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta). 2) Talbkimp – pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru alumisse ossa. (ülemised jäsemed, ülemine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta). 3) Tagumine ja eesmine spinotserebellaarne juhtetee –
Ammoniaak seevastu, ärritades kolmiknärvi lõpmeid ninas, kutsub selle kaudu esile retikulaarformatsiooni rakkude tugeva erutuse ning seeläbi ka suuraju koore aktiveerumise. Retikulaarformatsioonistst lähtuvad impulsid alanevatesse juhteteedesse on inimese motoorika regulatsioonis olulise tähtsusega. Retikulaarformatsioon kontrollib hingamise ja südame töö rütmi ning paljusid teisi eluliselt olulisi funktsioone. Retikulaarformatsioon on tihedasti seotud KNS teiste osadega. Suuraju poolkeradesse suunduvad ja sealt lähtuvad närvikiud, samuti talamusse suunduvad ja sealt lähtuvad kiud saadavad retikulaarformatsiooni rohkesti kõrvalharusid. Viimaste kaudu saab retikulaarformatsioon rohkesti närviimpulsse, kuid saadab samas ka ise signaale nii ülenevatesse kui alanevatesse juhteteedesse. Sel viisil reguleerib retikulaarformatsioon alanevate juhteteede kaudu liigutustegevust, vegetatiivsete elundite talitlust; ülenevate juhteteede kaudu aga kontrollib talamusest suurajusse
2)sensoorsete ärrituste afektiiv-emotsionaalse mõju vahendamine aferentse informatsiooni edastamisega limbilisse süsteemi; 3)vegetatiiv-motoorsed regulatsiooniülesanded, eriti elutähtsate reflekside puhul (vereringe-, hingamis-, neelamis-, köha-, aevastusrefleksid), kus on vaja mitmeid aferentseid süsteeme omavahel koordineerida; 4)osavõtt tugi-ja sihtmotoorika reguleerimisest. 50. Teadvuse aktiivsuse regulatsioon. Ärkvelolek ja uni. Ajukoore toonuse regulatsioon Suuraju poolkeradesse suunduvad ja sealt lähutvad närvikiud, samuti talamusse suunduvad ja sealt lähtuvad kiud saadavad retikulaarformatsiooni rohkesti kõrvalharusid. Viimaste kaudu saab retikulaarformatsioon rohkesti närviimpulsse, kuid saadab samas ka ise signaale nii ülenevatesse kui alanevatesse juhteteedesse. Võrkmoodustuse seisund on suurel määral mõjutatav farmakonidega. Näiteks üldtuimestajad toimivad sel
annaabi.ee 
